Loodus

Arteesiakaevud Kärdlas

Hiiumaal Kärdla lähedal asuva meteoriidikraatri vildakatest paekihtidest põhjustatult liigub siin põhjavesi surve all ja maapinnale purskub vesi katkematu joana läbi 10-15 meetri sügavusele pinnasesse surutud torude. Eriti palju arteesiakaevusid on just Tiigi ja Aia tänavatel ning kristallpuhast vett saab juua Aia-Pika tänava nurgal olevast… Loe lähemalt

Helmerseni kivikülv

Esmakordselt kirjeldas ja iseloomustas Heilu kive 1871 ja 1879 vene geoloog Gregor Helmersen. Tema nimega seotud kive on Eestis mujalgi. Helmerseni kivikülvi iseloomustas ta kui kõige suurepärasemat gruppi soome päritoluga rändrahne, mida ta Baltimaadel on näinud. 0,5 ha suurusel maa-alal… Loe lähemalt

Hiiessaare silmakivi

Paluküla lähedal rannakadakate vahel asub Hiiesaare hiidrahn ehk Silmakivi. Hiidrahn on oma nimetuse saanud väikese merelahe järgi, mille kaugele maasse ulatuvat soppi kutsutakse “silmaks”. Silmakivi pikkus on 13, laius 10,5 ja kõrgus 4,5 meetrit ning ümbermõõt on 33 meetrit. Kui… Loe lähemalt
Kalana külas Kõpu – Ristna tee ääres paikneb RMK Hiiumaa puhkeala keskuseks olev Ristna külastuskeskus. Just siit saab infot ka kõigi Hiiumaa puhkealal RMK poolt pakutavate ranna- või metsapuhkuse võimaluste kohta. Aastaringselt on avatud Kõpu poolsaare mitmekesist loodust tutvustav fotode väljapanek.… Loe lähemalt

Kaibaldi liivik

Eestimaa suurim liivik asub Hiiumaal! Kui sa arvad, et oled Hiiumaal juba kõike näinud, siis kutsume Sind avastama midagi hoopis erilaadset! Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal, kauni männimetsa keskel asub poolkuu kujuline lahtiste liivadega väli. Ligi 12 hektari suurune liivik on tekkinud II… Loe lähemalt

Kallaste pank Hiiumaal

Kallaste pank on umbes 400 meetri pikkune ja kuni 10 m kõrgune paepaljand. Pangal kasvab vana männik, mille varjus kulgeb metsatee piki astangut. Panga lõunapoolses osas paljandub korallidest jt mereselgrootutest moodustunud biohermne riff, üks esinduslikumaid omataoliste seas Eestis. Panga paelõhedes… Loe lähemalt

Kärdla linnapark

Kärdla linnapark võtab enda alla 5,2 hektarit. Esimene osa pargist rajati juba 19. sajandi 60ndail kiriku valmimise järel Kirikupõllu nimelisele kohale. Põhjalikum puude istutamine toimus 20. sajandi alguses. Pargi kõige noorem osa istutati 1970ndail. Linnapargis on Kärdla lauluväljak. Hiiumaal peeti… Loe lähemalt

Kärdla meteoriidikraatri mudelväljak

Umbes 455 miljonit aastat tagasi tekkis ligi 4kilomeetrise läbimõõduga meteoriidi­kraater madalas merevees teisel pool ekvaatorit. Pärast paljusid geoloogilisi protsesse nagu setete teke, maakoore liikumine ja mitmed jääajad, on kraater tänapäeval looduses raskesti märgatav. Selleks, et erilisest loodusmälestisest paremat ülevaadet saada,… Loe lähemalt

Kärdla rannapark

Hiiumaa Muuseumi Pika Maja taga laiub 3,3 hektari suurune rannapark. Kunagi paiknes sellel kohal rootslaste surnuaed, mille asemele Kärdla parun Robert Eginhard von Ungern-Sternberg lasi rajada vabakujulise pargi. Pikka aega nimetati parki Paruniaiaks. Pargi lääneosas on väikesel künkal malmrist, meenutamaks… Loe lähemalt
Õppepeenral avaneb suurepärane võimalus lühikese ajaga ja teejuhita tutvuda kodumaiste orhideedega. Õppepeenral kasvab looduslikult 10 käpaliste liiki. Kõige rohkem on lootust õitsvaid orhideeliike näha jaanipäeva paiku, kuid nii juulis kui ka augustis õitsevad mõned liigid. Õppepeenar asub parkla kõrval. Laudtee,… Loe lähemalt

Kukka kivi

Igale hiidlasele tuttav Kukka kivi on Lääne-Eesti saarestiku suurim ning Eesti suuruselt viies rändrahn. Kivi pikkus on 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 meetrit. Looduskaitsealune rändrahn asub Kukka küla lähedal. Kivini viib poole kilomeetrine jalutuskäik kadakasel heinamaal… Loe lähemalt

Kurisu neeluauk

Kurisu neeluauk on Kurisu küla lähistel olev karstilehter. Lehtri ülemine serv on umbes 32-meetrise läbimõõduga, alumises osas kitseneb see 12 meetrini ning sügavus on 6,2 meetrit. Selles kaob Pihla soost tulev oja maa alla. Suvel võib vähese veega näha kurisu… Loe lähemalt

Lavendlitalu paradiisisaar Hiiumaal

Pika ajalooga Hautselja tallu jõudsime 2017 sügisel. Kärdla kraatri serval, kivisel ja päikselisel nõlval tundus lavendlite kasvatamine katsetamist väärt. Eesti 100-ndal juubeliaastal istutasime koos sõprade ja abilistega 20 000 (10 000 Lavendula ‘Munstead’ ja 10 000 Lavendula ‘Hidcote’) lavendlitaime, pea… Loe lähemalt

Leemeti matkarada

Suurepärast koormust pakkuv tõusude ja langustega matkarada on läbitav 2 ja 3 km ringina. Suvel metsalooduse nautimist võimaldav rada sobib talvel suurepäraselt suusamõnude nautimiseks. Rada on korralikult tähistatud ja sobib ka võistluste pidamiseks. Pärast jalutuskäiku või sportimist saad pidada pikniku… Loe lähemalt

Luidja lepik

Luidja lepik näib igapäevase möödakäija jaoks üsna tavaline sang- ehk mustlepik, mida mujalgi Hiiumaal looduses ja ojade kallastel näha võib. Tegelikult on aga tegemist rohkem kui sajandipikkuse ajalooga unikaalse luidete kinnistamise eksperimentalaga. Lepiku rajamine sai alguse vajadusest kaitsta Luidja ranna… Loe lähemalt

Neljateeristi loodusrada

Neljareeristi loodusrada kulgeb Kõpu poolsaare põhjarannikul. Rajal saab tutvuda Kõpule iseloomulike kooslustega. Möirasoo on väike rannaastanguline allikasoo, kohata võib kaitsealust jugapuud, Mägipe rändrahn ja rannas Süllasoo Jaanikivi on mälestusmärgid jääajast. Rannal asub omanäoline kalurikoda. Raja läbimiseks kulub ca 1 tund… Loe lähemalt

Orjaku õpperada

Orjaku õpperada kulgeb põhiliselt Käina lahe kaldal. Käina lahe linnustik, kuhu kuulub ligi 192 liiki, on huvitav ja liigirikas. Sügisel peatub lahel 10-15 tuhat vee- ja rannikulindu. Rada koosneb pikemast Orjaku (3 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Rajal on… Loe lähemalt

Paluküla terviserada Hiiumaal

Paluküla terviserada Hiiumaal kutsub sind nautima puhast saare õhku ja imetlema saarele omast loodust. Sind ootab 1,8 km pikk valgustatud rada, mis on vastavalt ilmastikule läbitav nii jalutades, joostes, rattaga kui ka suuskadel. Loomulikult ei puudu ka kelgumägi. Lisaks on valikus veel… Loe lähemalt

Rebastemäe matkarada

Rebastemäe matkarada paikneb nii Hiiumaa kui ka kogu Lääne-Eesti vanimas osas Kõpu poolsaarel, kus 8000 aastat tagasi oli vaid ühe ruutkilomeetri suurune saareke keset avamerd. Rajal saadavad matkajat eritüübilised metsad, siin võid jälgida kuidas valgus- ja niiskustingimused luidestikul on mõjutanud… Loe lähemalt

Sääretirp

Sellist omapärast nime kannab maanina. Teejuhatajaks on suunaviitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju. Tegu on kirde-edela suunalise oosiga, mis kõrgemas osas on kaetud taimestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Puudest-põõsastest on põnevamad kuslapuu, paakspuu, türnpuu ja lodjapuu. Kaldapealsel looklevad merikapsaste… Loe lähemalt
Alvareid on kõige lihtsam iseloomustada kui õhukese-mullalisi lubjarikkaid niite, milledel puud ja põõsad praktiliselt puuduvad. Alvaritel võib mullakihi tüsedus ulatuda kahekümne sentimeetrini kuid kohati võib see ka täielikult puududa ning taimkatet leidub sellistel juhtudel vaid kaljupragudes ja väiksemates lohkudes. Eri… Loe lähemalt

Sooääre metsarada

Pärast Soera Tallumuuseumiga tutvumist on huvitav ringi vaadata vanadel talumaadel. Sooääre metsarada kulgeb talu lähistel metsas, endistel heina- ja karjamaadel ning põikab sisse sooserva. Nii saad teada, millised maastikud olid kunagi talu kasutuses. Raja pikkus ca 1 km, läbimisaeg 30… Loe lähemalt

Tahkuna jalutusrada

Lisaks tuletorni külastamisele tasub Tahkunas ette võtta avastusretki rannikule, künklikule metsamaastikule või militaarobjektidele. Hea sissejuhatuse sellele, mida Tahkunas tähele panna, annavad rannikul paiknevad audiopingid, mis nutiseadme abil jutustavad tuletornist, loodusest ja ajaloost. Esimese pingi leiad tuletorni juurest, järgmised kaks mööda… Loe lähemalt

Vanajõe oru õpperada

Vanajõe org on koht, mis kinnitab, et Hiiumaal on olemas kõik: jõed, järved, mäed ja orud. Orgude olemasolu on siinses maastikus imekspandav, sest tasasest maapinnast veel allapoole laskumine näib võimatu. Ometi on see org oma kõrgete liivaste kallaste ja salapärase… Loe lähemalt