Kivikirikut asuti ehitama 1866.a, kuna Emmaste mõisa lähedane Sõru puukabel ei olnud kasutuskõlbulik. Maatüki uue kiriku tarvis kinkis kogudusele mõisaproua krahvinna Brevern de la Gardie. Pikihoone jätab mulje saalkirikust, vaatamata kahele katuslage toetavale peente sammaste reale. Kooriruumi eraldab pikihoonest kõrge,… Loe lähemalt

Orjaku sadamas asuvas Orjaku külakeskuses saad suvehooajal tutvuda näitustega, soetada kohalikku käsitööd, kasutada avaliku internetipunkti teenust ja küsida turismiinfot Hiiumaa vaatamisväärsuste ning sündmuste kohta. Külakeskuses on võimalik korraldada õppepäevi, seminare, tähistada perekondlikke tähtpäevi. Maist septembrini toimub Kassari saarel erinevaid kultuurisündmusi, (sh. Kassari Kultuurineljapäevad),… Loe lähemalt

Klassikalise puitkonstruktsiooniga pukktuuliku tüüp. Maakividest laotud sideaineta kivijalg. Laudkatusega tuuliku kere katab püstlaudis. Tuulik on ehitatud 19. sajandi teisel poolel. Harju külas on säilinud kaks pukktuulikut (Nõmme ja Rätsepa). Tuuliku juures asub kiik, pingid ja laud toreda pikniku pidamiseks. Tuuliku… Loe lähemalt

Hiiumaa Militaarmuuseum asub endises Tahkuna piirivalve­kordonis. Muuseumi uhkuseks on rannakaitse­suurtükkide raudade kogu – esindatud on 180 mm, 130 mm ja 100 mm suur­tüki­rauad. Väli­ekspositsioonis on soomus­transportöörid BTR-70 ja BRDM-2, ZIL-157, GAZ-66 jt autod, tsiviilkaitse­varjend, piirivalve­kaater, mere­miinid, tankitõrje­suurtükk, piirivalve vaatetorn, radari- ja… Loe lähemalt

Kassari mõisa paekivist ehitatud valitsejamajas asub püsinäitus „ Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa.“, mis heidab pilgu hiidlaste elu argipäeva nähtustele ja sündmustele, aga jätab ruumi ka filosoofilistele mõtisklustele ning olulistele pöördepunktidele saare ajaloos. Tuhanded aastad inimese elust on siin… Loe lähemalt

Hiiumaa Muuseumi peamaja asub 1998. aastast Kärdlas endises kalevivabriku direktorite elamus, mida kutsutakse rahvasuus Pikaks Majaks. 1830.-1840. aastatel ehitatud üle 60m pikkune hoone on üks selle väikelinna pikimaid puumaju. Hetkel muuseumis olevate näituste kohta leiab infot kodulehelt.  Alates aprillist 2022 on… Loe lähemalt

Hüti külas asus Eesti esimene 1628-1664 töötanud klaasivabrik. Selle võõrkeelne nimi Glashütte andiski praeguseni käibiva kohanime Hüti. Klaasikoda rajati Jakob De la Gardie eestvõttel. Ettevõtte klaasimeister oli Jost Wentzell, kes rajas 1628. aastal esimese ahju. Uus klaasimeister Pauell Gauwkunkell saabus… Loe lähemalt

Kärdla kiriku ette on püstitatud mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastele. Mälestusmärk kujutab sõjast naasnud noormeest istumas ja vaatamas koduküla poole. Temast vaskul on mälestustahvlid lahinguväljadele jäänud sõjakaaslaste nimedega. Need mehed ei saanud kunagi tagasi oma kodudesse – oma naiste, emade… Loe lähemalt

Varemed asuvad Käina aleviku südames. Kivikirik ehitati 15.-16. sajandi piirimail. Hiiumaal oli gooti stiilis Käina kirik oma 600 istekohaga suurim. Kirik hävis 1941. Kunstimälestisena on kaitse alla võetud mitu hauaplaati ja rõngasrist ukse kohal. Tulekahju hävitas palju kunstiväästusi: Neitsi Maarja,… Loe lähemalt

Ristija Johannesele pühitsetud Kärdla kirik valmis 1863. Kirikuhoone on Kärdlas arvult kolmas. Kiriku ehitamise mõtte algatajaks olid Emmaste, Suuremõisa ja Putkaste parunid, kes andsid selleks Kärdla parunile 2000 rubla. Vabatahtlikult annetasid ka kalevivabriku töölised ning osa ehitussummast peeti kinni tööliste… Loe lähemalt

Kärdla Tuletõrjeselts loodi kalevivabriku juhtkonna poolt vabriku juurde 19. sajandi keskel. Pritsumaja ehitamist alustati 1928. aastal. 1930-ndate aastate alguse kesised majanduslikud olud venitasid ehitamisaja suhteliselt pikaks ning päris valmis (laudvooderdise ja värvitud) sai Pritsumaja 1937. aastal. Valminud puuehitis koosnes 3-st… Loe lähemalt

Kärdla sadama hooneteansamblisse kuulunud aitadest on säilinud 1849. aastal ehitatud villaladu, kuhu Kärdla kalevivabrik (tegustses aastatel 1830-1941) ladustas Austraaliast ja Uus-Meremaalt saabunud suured villapallid. Hoone on paekivist ja kaetud lubikrohviga. Teine sadamaladu on 2-korruseline, samuti paekivist ja lubikrohviga kaetud hoone,… Loe lähemalt

Kärdlast voolavad läbi 3 suuremat oja: Nuutri jõgi, Liivaoja ja Kammioja, millele lisandub lugematul hulgal kraave, ojakesi ja niresid. Üle nende vete viivad trummid. Trummi nimetus on laenatud rannarootsi keelest (trumma) ja seda kasutati üle Hiiumaa, tähistades silda, mis on… Loe lähemalt

1830. aastal rajati parunite Ungern-Sternbergide poolt Kärdlasse kalevivabrik. Tänane vabrikuväljak moodustas vabrikukompleksi südamiku. 4-korruseline kalevivabrik asus vabrikuhoovi lõunaservas Nuutri jõe kaldal. Vabrikuõue lääneserva sulges vabrikudirektori maja – praegune Pikk Maja, kus asub Hiiumaa Muuseum. Väljaku põhjaserva püstitati tänaseni sälinud 4… Loe lähemalt

Kärdla elektrijaama ehitust alustati 1954. aasta. Tegemist on töökorras diiselelektrijaamaga, kus on olemas kogu vajalik sisseseade. Elektrijaama korsten on ehitatud aastatel 1953-1954 spetsiaalsetest korstnatellistest. Korstna kõrgus on 40 meetrit. Kärdla elektrijaam seisati 1977. aastal, selle 8 diiselmootorit konserveeriti ning Hiiumaa… Loe lähemalt

Kärdla hoonetest vanim säilinud maja. Praegune hoone valmis aastal 1851 ning on ümber ehitatud samal krundil paiknenud vanemast, vähemalt juba 1806. aastast pärit rookatusega suitsutarest. Maja ehitajaks oli põline Kärdla rootslane Pisa Mats. Pisade maja on näide vanast Kärdla hiiurootslaste… Loe lähemalt

Kassari kabel on romantilise ilmega ehitis, ainuke tegutsev rookatusega kivikirik Eestis. Arvatavalt on see pärit 18. sajandist, sest kabeli siseseinal olevat aastaarvu 1801 seostatakse suurema remondiga. Surnuaeda on maetud kultuuriloos tuntud inimesi – luuletajate M.Underi ja D.Vaarandi esivanemad, näitlejast suvehiidlane… Loe lähemalt

Kassari rahvamaja asub Kassari saarel Esikülas. Ühiskondliku hoonena on sel ajaloolisel majal olnud pikk ajalugu, mis ulatub juba 18. sajandi lõppu. See on olnud nii kõrts, kool, vallamaja, seltsimaja kui ka kolhoosi klubi. Praegu on Kassari rahvamaja külakeskuseks, kus toimuvad näitemängud… Loe lähemalt

Kärdlast väljuvate Heltermaa, Käina ja Kõrgessaare maanteede ringristmiku ääres asub graniidist alusel toetuvat sõduripead kujutav monument, mida kutsutakse Hiiumaal Kivi-Jüriks. Monumendi autoriks on skulptor Endel Taniloo ja arhitekt Ülo Sirp. Kivi-Jüri on Eesti suurim graniitpüst ning kaalub kokku 46 tonni,… Loe lähemalt

Eesti, ühtlasi Läänemere ja Baltimaade vanima tuletorni ajalugu algas rohkem kui 500 a tagasi, mil maamärki vajas ennekõike Hansa Liit. Hiiumaast läks mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne kaubatee ja kaupmehed kurtsid laevade kadumist Läänemerel. Nii ehitatigi laevade Hiiu madala eest hoiatamiseks… Loe lähemalt

EAÕK Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kirik Kuriste külas valmis 1873.a Historitsistlik maakividest kirik rajati saarele usuvahetusliikumise käigus. Ehituskivid toodi Riiast. Ikoone ning liturgilisi tekstiile XIX sajandi lõpust – XX sajandi algusest. Maakivihoone kiriku kõrval on kunagine preestrimaja. Kirik on ainuke Hiiumaal… Loe lähemalt

Malvaste Prohvet Eelija kabel ehitati 1925. aastal Puski poe palkidest. Samas rajati Malvastesse õigeusu surnuaed. 2008. aastal restaureeritud kabeli tänane ikonostaas pärineb aastast 2011. Hoones tegutseb Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kohalik kogudus. Loe lähemalt

Esimese kabeli püstitasid tänutäheks Jumalale Taani meremehed, kes merehädalistena Mänspäe randa pääsesid. Kabel ehitati purunenud laeva tükkidest ning olla mahutanud ainult kümmekond inimest. 19. sajandi esimesel poolel töötas kabeli juures sealtkandi üks esimesi nn. lugemiskoole. Mänspäe praegune kabel, kolmas sellel… Loe lähemalt

Mihkli talu Malvaste külas on suurepärane näide saare põhja osa maa-arhitektuurist. Valdavalt 19. sajandist pärit hoonetes saab külastaja tutvuda kohalike ehitustavade ja majapidamises kasutatud esemetega. Kuni 1781. aasta väljasaatmiseni elasid talus hiiu-rootslased. Viimased elanikud lahkusid talust 1987. aastal. Talu avar… Loe lähemalt

Nelja Nurga Galerii asub Kärdla Keskväljakul vallamajas  ja pakub Hiiumaaga seotud loojate teoseid. Maal, foto, graafika, skulptuur, tarbekunst, disain ja veel mitmed valdkonnad on esindatud, värskelt ja heatasemeliselt. Lisaks kunstidele pakume Hiiumaaga seotud heliloomingut  ja kirjandust. Galeristideks on loojad ise. Galerii… Loe lähemalt

Tänane Nurste kabel on ehitatud 1923. aastal. Hoones tegutseb baptistikogudus. Esimesed kümmekond aastat 1890-tel koguneti Tõnis Kuristi kodus Metsaperes Kärdla baptistikoguduse filiaalina. Esimene kabel ehitati tänase hoone kõrvale 1897. 1901 kogudus iseseisvus. Nurste kogudusest on pärit 20. sajandi teoloog ja… Loe lähemalt

20. juunil 2014 avati Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi algatusel Ristimäe läheduses Oomäe talukoha naabruses mälestusmärk, mälestuskivi tahvliga ja metallrist kohas, kus 1941. aasta sügisel hukati ning maeti nõukogude terrori ohvrid. Oomäelt on leitud 17 ühishauda ligi poolesaja hukatuga. Tuvastada õnnestus vaid… Loe lähemalt

Palade Kivimite Maja muuseum-õppehoone ekspositsiooni toel saad siin põhjaliku ülevaate Hiiumaa maastikest, geoloogilisest minevikust, kivististest, Kärdla meteoriiidikraatrist ja kivimite kasutamisest läbi aegade. Maja üheks osaks on osaliselt klaasidega ümbritsetud väliõppeklass. Loe lähemalt

Paluküla kirik pühitseti sisse 1820. aastal. See Ungern-Sternbergide hauakabeliks mõeldud sihvakas väike jumalakoda ootab renoveerimist. Nõukogude ajal oli kabel kasutusel laona ja torn vaatluspostina. Kirikutorn on toiminud ka ametliku meremärgina- torni kõrgus on 29 meetrit. NB! Pildid illustreerivad kabeli kunagist välimust. Loe lähemalt

Hollandi tüüpi tüvikoonuselise kerega Partsi paekivituulik on ehitatud 19. sajandi keskel. Tuuliku pea oli ümberpööratud paadi kujuline. Veskis on veel säilinud kruubimasin, veskikivid ja osaliselt ülekanded. Veski on restaureeritud ja ruumid kohandatud seltsitegevusteks, kuid vana veskit saavad väljastpoolt imetleda kõik… Loe lähemalt

Pronkskell – laeva – või hingekell, mis väga tugeva tormiga ise helisema hakkab. Koos oma ristikujulise pendliga rajus liikudes tooks justkui sõnumi merelt – mingil moel kellatorn… ehkki sümboolne. Monumendi kalle mõjub visuaalselt emotsionaalselt ja peaks meenutama ka hukkunud laeva… Loe lähemalt

Esmapilgul ei näe muud kui suurt kivihunnikut. Ometi on selge, et tavalisest käterammust selle töö tarvis poleks piisanud. Sagedamini arvatakse, et tegu on muistse hiiekohaga, tähtsate lepete sõlmimise, jumalaga arupidamise kohaga. Arvatakse ka, et kivikuhjatise näol on tegu Põhjala kuninga… Loe lähemalt

Pühalepa kirik on Hiiumaa vanim kivikirik. 1255. aastal alustas Saksa ordu kivist kindlus-kirikut ehitama. Esialgu tornita, võlvitud kivikirik valmis 14. sajandil, torni ehitamine algas 1770. aastal. 19. sajandi remondi järel maaliti pikihoone seinale Malta ordu ristid, mida seostatakse Ungern-Sternbergide pere… Loe lähemalt

1889.-1891. aastatel ehitati Puskisse apostliku õigeusu kirik ning selle juurde koguduse laste jaoks koolimaja. Kummalist kohavalikut seletatakse esimeste Puski venelastest preestrite kohalike olude mittetundmisega. Maa kuulus Ungern-Sternbergile, kes õigeusu pealetungi ning üldse usuvahetuse suure vastasena andis maatüki pea inimtühja metsapõrgusse.… Loe lähemalt

Reigist sai iseseisev kihelkond alles 1627 a. Jeesusele pühendatud Reigi kivikiriku lasi ehitada parun O.R.L. von Ungern-Sternberg oma vabasurma läinud poja Gustavi mälestuseks. Reigi kiriku suurimaks väärtuseks on tema kunstikollektsioon. Huvitav teada: • Reigi nimi on tulnud rootslastelt ja see… Loe lähemalt

REIGI PASTORAAT AASTAST 1775 on koht, mis on tühi, vaene ja mahajäetud. Siit on maharebitud, ära lammutatud ja minema viidud kõik mis väärtuslik  ja ometi tekib igal hoones viibijal tunne, et midagi on veel alles – midagi, mis annab endast… Loe lähemalt

Ristimägi on ristidega kaetud ala maantee ääres, mille kujunemise kohta on seos Reigi rootslaste väljasaatmisega 1781. aasta augustis. Tsaarinna Katariina II kirjutas alla ukaasile, mis lubas rootslastel ümber asuda Lõuna-Ukrainasse. 20. augustil 1781 kogunesid väljarändajad Ristimäele, kus peeti maha viimane… Loe lähemalt

See pole kaubanduskeskus tavapärases mõistes. Siin on mida vaadata ja mille üle mõtiskleda. Kõik väljapandu on kogutud meie oma kodusaare randadelt, varustajatering ulatub maailma kuklapoolele, esindatud on kõik levinumad kaubagrupid ja kõige selle ühisnimetaja on mereprügi. Loomulikult saab meie kaubamajast… Loe lähemalt

Tuletorn asub Ristna põhjaneemel, suhteliselt lähedal Kõpu majakale, mis on ehitatud kõrgendikule keset soid ja on seetõttu vahel uduga varjatud. See oli ka põhjuseks, miks ehitati Ristna tuletorn. Ristna tuletorn telliti 1873.a Prantsusmaalt ning hakkas tööle 1874.a. Tuletorni paigutati ka… Loe lähemalt

19. sajandi esimesel poolel ehitatud maja on Eestis üks vanemaid ja haruldasemaid säilinud alevitüüpi elamuid. Selle maja tagakambris sündis 29. mail 1873. aastal Eesti klassikalise muusika rajaja Rudolf Tobias. Tema isa Johannes oli Käina kiriku köster ja orelimeister. Ajaloolise köstrimaja… Loe lähemalt

Sooääre talu, nii oli talu esialgne nimi, ajalugu ulatub vähemalt 200 aasta taha. Praeguse rehielamu vanim osa on XIX sajandi esimesest poolest pärit muldpõrandaga rehetuba, kus elati ja sügiseti vilja kuivatati. Elutuba koos kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel.… Loe lähemalt

Sõru muuseum loodi aastal 1999 proua Milvi Vanatoa eestvedamisel, et koguda ja eksponeerida paikkonna omapärast merekultuuri pärandit ja traditsioone. Lisaks püsiekspositsioonile ”Taasleitud asjad” on muuseumis mitu ruumi hooajaliste näituste tarbeks. Maja teisel korrusel on seminariruum, kus võimalik korraldada koosolekuid, õppepäevi,… Loe lähemalt

Barokk-stiilis Suuremõisa lossi ehitas 1755-1760 krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock (sünd. De la Gardie). Krahv Jacob Pontus Stenbock, kes päris mõisa oma emalt, loobus võlgade tõttu 1796.a Suuremõisast ning uueks omanikuks sai parun Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternberg, kelle perekonna kätte… Loe lähemalt

Ürikutes on Suursadamat esmakordselt mainitud Sääre sadamana 1593.a (Serle Ham). Suurem laevaehitusettevõte rajati aga 1680.a paiku hollandlase Erasmus Jacobsoni poolt kuna läheduses paiknesid lubjaahjud, mille toodang läks paljudesse Läänemere sadamatesse. 1848.a ehitati just Suursadamas 358-brutotonnine parklaev “Hioma”, mis oli 19.… Loe lähemalt

Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjatipus. Malmist tuletorni ehitust alustati 1873.a. Tuletorn on monteeritud nn Gordoni süsteemi malmosadest. Süsteem põhineb tehases valmistatud detailidel, mida on kerge transportida, mistõttu ka selle kõrge torni monteerimine osutus võrdlemisi lihtsaks. Huvitav teada: • Tsaari-Venemaa ostis… Loe lähemalt

Ennevanasti olnud Tubala külas vai, mis Hiiumaad merepõhjas kinni hoidis. Vai, mis löödi maasse 28.07.2003, kannab muistset mõtet, kuid on ühtlasi mõeldud toetama kogu Hiiumaa kultuuri – vähemalt sama pikalt kui Hiiumaad on valgustanud Kõpu tuletorn. Kõpu majaka fond moodustati… Loe lähemalt

Pikk ja valge kivimaja on Vaemla mõisa hoonetest üks väheseid, mis tänaseni püsti ja kasutusel. Hoone ehitati 19. sajandi keskel mõisa heinaküüniks. Praegu tegutseb siin pereettevõte Hiiu Vill. Masinatest vanimad (villahunt, kraasid ja heide-masin) on toodud Poolast. Selliseid hakati seal… Loe lähemalt