Hiiumaa ja loodus

Hiiumaa ja loodus

Hiiumaa – saar Läänemeres, rikas mitmekülgse, ilusa ja puutumatu looduse ning toredate inimeste poolest. Hiiumaal on hea elada. On tuhat ja üks põhjust, miks siia ikka ja jälle tagasi tullakse.

Juba ligi 455 miljonit aastat tagasi tekkis praeguse Kärdla linna lähistel meteoriidiplahvatuse tagajärjel kümmekonna kilomeetrise läbimõõduga rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja mainitud sajad miljonid aastad teevad Hiiumaast ühe maailma vanima saare.

Raske on leida Eestis looduslikult mitmekesisemat paika, kui seda on Hiiu saar. Maastikutüübid  ja -pildid vahelduvad suisa peadpööritava kiirusega. Olles ühtviisi kaunid ja miniatuursed, põimuvad nad omavahel kokku just täpselt selleks, et teha Hiiumaast Hiiumaa. Suviti meelitavad pea kõiki pikad liivarannad.

Foto: Ivo Panasjuk

Hiiumaale on teda ümbritsevad väikesaared nagu värvikirevad pärlid kauni naise kaelas. Üle kahesaja saare ja saarekese hulka kuulub hiljuti merest tõusnud, veel taimestumata, kuid ka suuremaid metsaseid saari.

Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima teistsugusem kui Mandri-Eestis. Päikesepaistelisi ilmasid on rohkem ja vihma vähem.

Hiidlane on oma loomult rahulik ja salliv. Ta seisab loodusele lähedal, arvestab ja armastab loodust ning on oma hingelt natuke looduslaps. Hiidlane armastab ka nalja, seega on hea, kui saare külaliselgi naljasoont on. 

Hiiumaal pole inimene kunagi üksi, siin räägivad metsad ja meri, embavad kuldsed liivad ja kõrvetav päike, tuuled ja allikavesi. Siin on üheaegselt õhus nii minevik kui tulevik. Kes Hiiumaad ühes selle looduse ja inimestega hoiab, see võetakse omaks. Naeratavad hiidlased näitavad igaühele teed, kui taevatähed ei aita…

Foto: Argo Nurs

UNESCO tunnustusega elukeskkond

Elu saarel on nagu maailma väike mudel. Saare unikaalne loodus, mis on säilinud tänu siinsete inimeste oskustele elada kooskõlas looduse ja tundliku saare keskkonnaga, on põhjuseks, miks UNESCO tunnustas Eesti lääne-saarte ala kui säästva elu mudelit, mida peaks laiemalt järgima nii Eestis kui kaugemalgi. Hiiumaa koos teiste Lääne-Eesti saartega kuulub ülemaailmsesse programmi „Inimene ja biosfäär“ juba 1990. aastast.

Programm „Inimene ja biosfäär“ (MAB)

UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ („Man and the Biosphere” ehk MAB) kutsuti ellu 1971. aastal. Algselt oli selles 14 temaatilist alamprogrammi, mis kõik tegelesid inimese ja biosfääri vaheliste seoste teadusliku uurimisega teravnevate keskkonnaprobleemide ajastul. „Inimene ja biosfäär“ on valitsustevaheline teadusprogramm, mille peaeesmärk on üleilmselt tagada bioloogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosareng. Selleks tugineb programm ulatuslikule biosfääri programmialade võrgustikule, kuhu kuulub ligi 700 kaitseala erinevates suuremates ökosüsteemides. Tegemist ei ole tavaliste kaitsealadega, vaid piirkondadega, kus töötatakse välja lahendusi kestlikuks majandamiseks ja kus käsitletakse kohaliku kogukonna ja pärandkultuuri koosmõjusid loodusega. Kuna maailma eri loodusvööndites on säilinud igivanad teadmised ja oskused biosfääri kestlikust kasutamisest, seab MAB oma eesmärgiks niisuguste oskuste võimalikult laia tutvustamist ja kasutuselevõttu. MABil on ka täna mitu temaatilist alamprogrammi, näiteks kõrbete, mägipiirkondade, linnastute, saarte ja ranniku alamprogramm. Rohkem infot MABi kohta võib leida UNESCO veebilehelt

Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala kõrget tunnustatust maailmas kinnitab fakt, et 23.-28.07.2018 Indoneesias, Palembangis toimunud MAB juhtorgani e koordinatsioonikomitee istungil valiti UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär” rahvusvahelise koordineerimisnõukogu 6-liikmelise büroo liikmena Ida-Euroopat riigina esindama Eesti. Isikuliselt anti esindusõigus meie oma hiidlasele, UNESCO Eesti Rahvusliku Komitee nõukogu liikmele, Toomas Kokovkinile. 

Üheks suurimaks väärtuseks Hiiumaa juures on puhas loodus ja elukeskkond. Et seda hinnalist varandust hoida, võeti Hiiumaal 2020. aasta alguses kasutusele uuenenud jäätmekäitlussüsteem, mida on nimetatud Eesti üheks edumeelsemaks. 

Kutsume ka saare külalisi üles loodusküllast Hiiumaad väärtustama ja saare puhtasse elukeskkonda panustama. Selleks oleme kokku pannud 

10 SOOVITUST SAARE KÜLASTAJALE:

1. Hoia loodust! 
2. Ära jäta prügi maha – viska selleks ette nähtud kohta (majutusasutustes ööbides majutusasutuse prügikasti, telkimisplatsil ja karavani parklas selleks ettenähtud prügikasti). Sorteeritud kujul on prügi võimalik jätta ka avalikesse pakendikonteineritesse. Lisaks on võimalik osta eelmakstud prügikott. Eelmakstud prügikotte müüakse parvlaevadel R-kioskis, COOP Hiiumaa kauplustes, Tuuletornis, Kõpu tuletornist ja turismiinfokeskuses.
3. Telgi ja matka selleks ettenähtud kohtades (RMK matka- ja telkimisalad). 
4. Lõket tee selleks ettenähtud kohas (RMK lõkkekoht või telkimisala). 
5. Arvesta kaasliiklejatega saarel. 
6. Suhtle julgelt kohalikega. 
7. Jäta tagasisidet külastatud kohtadesse, kui leiad, et midagi on hästi või võiks olla paremini. 
8. Jäädvusta ilusaid hetki Hiiumaast, võimalusel jaga neid meiega #VisitHiiumaa. 
9. Naudi kohalikku toitu ja toorainet! 
10. Naudi Hiiumaad! 

Loe Hiiumaa puhtana hoidmise kohta täpsemalt SIIN.

Hiiumaa geograafilised punktid on:
Ristna 22º 2’ 22’’, 
Sarve 23º 4’ 10’’, 
Tahkuna neem 59º 5’ 36’’, 
Emmaste Rannaküla neem 58º 41’ 13’’.