Ajalugu Hiiumaa ajalugu lühidalt Hiiumaa ehk skandinaaviapäraselt Dagö – ehk päevasaare – ajalugu sai alguse juba 455 miljoni aasta eest, mil praeguse Kärdla linna lähistel tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel ligi kümnekilomeetrise läbimõõduga rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja seeläbi võib Hiiumaad lugeda üheks maailma vanimaks saareks. Tõsi küll, inimesed leidsid oma tee siia alles veidi üle 7000 aasta tagasi ning toona elati saarel olude sunnil vaid hooajaliselt. Hiiumaa esimesed asunikud olid hülgekütid. Põlispõllud on Hiiumaal teada küll alles 11.–12. sajandist, kuid paiksest kogukonnast saab ilmselt rääkida palju varasemast ajast alates. Esimene ürikuline teade Hiiumaa kohta pärineb aastast 1228. Dokumendis, millega läänistati vastasutatud Saare piiskopkond piiskop Gottfriedile, nimetatakse Hiiumaad selle lääni osisena kui tühja saart: Quadam insula deserta, quae dicitur Dageida (mingi tühi saar, mida nimetatakse Dageida). Ent hoolimata algselt hõredast asustusest, on Hiiumaa ajalugu üpris kirev. 14. sajandil tekkis Hiiumaa põhjaossa rootsi asustus. 1628. aastal rajati Hütile Eesti esimene klaasikoda. Põhjasõja käigus läks saar Rootsilt Vene impeeriumi koosseisu ja1829. aastal rajati Kärdla kalevivabrik, mis oli saare olulisim tööstusettevõte Teise maailmasõjani. Esimese maailmasõja eel hakati Tahkuna poolsaarele rajama Peeter Suure merekindluse eelpositsiooni, ent saksa okupatsiooni vägede lahkudes 1918. aasta sügisel läks võim saarel Eesti Vabariigi kätte. 1939. aastal hakati Hiiumaale rajama NSVL sõjaväebaase. Teise maailmasõja tulemusena läks Hiiumaa NSVL koosseisu, kuhu jäi Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal. Pühalepa kirik / Foto: Ivo Panasyuk Kroonika1228 – Hiiumaa kui tühja (?) saare kirjalik esmamainimine Dageidana1254 – Hiiumaa läheb jagamisele Saare-Lääne piiskopkonna ja Saksa ordu vahel. Mainimist leiavad esimesed kohanimed nagu Soela väin, Orjaku, Sarwo (Sõru, Sarve?), Reigi ja Pihla saarca 1255 – Alustatakse Pühalepa kivikiriku ehitamisega1470ndad – Valmib Pühalepa kiriku Pühale Annale pühendatud kappaltar1490ndad – Hansa Liit taotleb korduvalt meremärgi ehitamist Hiiumaale1500 – Käina kivikirik, luba Kõpu torni ehitamiseks1504/1505 – Suure katku aastad1504-31 – Kõpu paagi ehitus1524 – Sören Norby röövib Kõrgessaare all mitut laeva1559-63 – Saare-Lääne piiskopkond, sh osa Hiiumaast kuulub Taani hertsog Magnusele1563 – Rootslased vallutavad Hiiumaa, algab nn rootsi aeg1564 – Mitmete külade, sh Kärdla esmamainimine1582-94 – Reigis töötab soolakoda1603 – Nälg, katk1612 – Suur taanlaste rüüsteretk Hiiumaale1624 – Ostutehingu läbi omandab suure osa saarest krahv J. De la Gardie1627 – Reigi kiriku iseseisvumisega moodustub eraldi Reigi kihelkond1628-64 – Hiiumaal Hüti külas tegutseb Eesti esimene klaasikoda1710 – Hiiumaa saab sisuliselt Vene impeeriumi osaks, rahuleping1716/20 – Saar allus Vene Admiraliteedile1755/58 – E. M. Stenbock (1704-1775) taastab oma maaõigused Hiiumaal, algab Suuremõisa härrastemaja ehitus, Stackelbergid asuvad Kassarisse1779 – Valmib Reigi pastoraadi praegune hoone1779/82 – Valmib Emmaste mõisahoone (praegu koolimaja)1781 – Reigi rootslased saadetakse elama Lõuna-Ukrainasse1781 – Põhja-Hiiumaa mõisate ostmise järel asub Hiiumaale elama O. R. L. von Ungern-Sternberg (1744-1811)1782 – Parun Ungern-Sternbergi Reigi karjamõisasse rajatakse 200 000 tellist aastas põletav tellisetehas1796 – Ungern-Sternbergid omandavad Suuremõisa, seega valitsevad suuremat osa saarest1793 – Reigi pastor Carl Forsmann paneb käima mütsivabriku (Hutfabrik)1802 – Valmib Reigi kivikirik1803/04 – O. R. L. von Ungern-Sternberg mõistetakse süüdi kapten Malmi tapmises ja saadetakse Siberisse1819 – Valmib Putkaste mõisa peahoone (mõisa on mainitud Saulepa nime all juba 1524)1820 – Ehitatakse Paluküla kivikirik1829 – Tööd alustab vendade Ungern-Sternbergide rajatud kangavabrik ehk Hiiu-Kärdla Kalevivabrik1848 – Suursadamas ehitatakse purjelaev “Hioma”, mis esimese Eesti laevana ületas ekvaatori ning sõitis ümber Kap Horni neeme1851 – K.-E. von Baer külastab Hiiumaad1863 – J. Köler Vaemla mõisas, valmib kümmekond tööd Hiiumaast. Õnnistatakse sisse uus kivikirik Kärdlas1866 – Moodustatakse Emmaste kihelkond, aasta hiljem valmib uus kivikirik1873 – Käina köstrimajas sünnib Rudolf Tobias1874/75 – Ristna ja Tahkuna majakate ehitusaeg1884 – Hiiumaal levib baptism1890ndad – Valmib kolm õigeusu kirikut1908 – Mänspäe saab uue kiriku1911 – Kõrgessaarde kerkib Eesti esimene kunstsiidivabrik („Viscosa“)1913 – Elektri jõudmine Hiiumaale, Kärdlas näidatakse kino1917/18 – Saksa okupatsioon1918 – Hiiumaast saab iseseisva Eesti Vabariigi osa1919 – Maaseaduse kohaselt võõrandatakse kõik mõisatele kuulunud maad ja varad1924 – Hiidlased kuulevad esimest raadiosaadet1924 – Avatakse esimene bussiliin1926 – 1. ülehiiumaaline laulupäev1934 – 1. ülehiiumaaline maanaiste päev Käinas1937 – Tegevust alustab turbatööstus1938 – Kärdlale antakse linnaõigused1939 – Algab nõukogude sõjabaaside ehitus1940 – Eesti, ja sealhulgas Hiiumaa, okupeeritakse Nõukogude Liidu poolt1941 – I küüditamine, sõda jõuab saarele, põletatakse kalevivabrik, algab saksa okupatsioon1944 – Nõukogude väed okupeerivad saare uuesti1948 – Moodustatakse esimene kolhoos („Käina Säde“), ilmub esimene kohaliku ajalehe “Nõukogude Hiiumaa” number1949 – II küüditamine, asutatakse kalurikolhoos „Hiiu Kalur“1961 – Kõrgessaares alustab tööd kalatehas1989 – Algab Kõpu majaka suur remont, moodustatakse Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri kaitseala1990 – Esimesed ülemaailmsed hiidlaste päevad, taastatakse Hiiu maakond1991 – Eesti kuulutab end taasiseseisvaks1993 – Saarelt lahkusid viimased nõukogude väeosad1996 – Hiiu maakonna lipp ja vapp registreeritakse Riigikantseleis2017 – Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid neli Hiiumaa valda, moodustades Hiiumaa valla.