VILJARINGID

_{Kasutatud on ajakirja "Universum" materjale}

Edela-Inglismaa , Clay-Hilli piirkond, mis asub eelajaloolise tempelpüramiidi juures. Sellest kohast mitte kaugel asuvad kuulus Stonehenge, eelajalooline gigantne observatoorium ja tempel orienteeritud Päikesele, Kuule ja planeetidele; Veelgi iidsem Avebury 

Stonehenge õhust vaadatuna.

kivikompleks-pühamu; Euroopa suurim eelajalooline püramiid, rajatud umbes 2600. aastal e.Kr.; Püramiidist lääne pool asub Glastonbury, üks Suurbritannia tähtsamaid pühamuid, kuningas Arthuri lugulaulu müstiline Avalon ja keltide püha saar, vihmane ja udune.

Nende kultuseehtiste piirkond sattus 60. aastatel ajalehtede esilehekülgedele. Selle põhjuseks olid tundmatud lendobjektid, kellele see piirkond oli äkitselt meeldima hakanud. Kogu maailmast sõitis sinna ufolooge, kelle tähelepanu köitis Clay-Hilli piirkond.

Siin jälgisid Ameerika raadioajakirjanikud 26. augustil 1972.a. mõistatuslikku fenomeni - UFOt, mis laskis välja kimbu värvilisi kiiri. Need tungisid kummalisi mustreid moodustades maasse. Seejärel oli kuulda ebaselget müra ja vaatajate hämmastunud pilgu all kooldusid viljakõrred põllul lehvikuna kellaosuti liikumise suunas.

See oli tolle fenomeni sünnipäev. Praegu peetakse seda üheks meie planeedi suuremaks mõistatuseks. Nisupõldude müsteeriumid!

Aastatega muutusid mustrid keerulisemaks, nende arv suurenes ja lõpuks 1990.a. suvel, toimus kvalitatiivne hüpe - lihtsatest sõõridest oli jõutud keeruliste piktogrammideni. Nende tähendus on seniajani mõistatuseks jäänud.

Kirjanik John Mitchell Londonist tegeleb sõõridefenomeni kultuurilis-ajaloolise aspektiga ja annab mitmendat aastat välja selleteemalist ajakirja. Ta jutustab: "Nisupõldude sõõrid on ülihuvitav nähtus. Nende ilmunine erutab teadlasi, sest see rikub väljakujunenud harjumusi. Esimesed sõõrid ilmusid 1960.aastatel. Need avastasid ufoloogid ja nimetasid nad UFOde pesadeks. Esimesed sõõrid ei olnud suured ja nendesse suhtuti kahtlevalt. Alles 1980.a, mil Loode-Inglismaale ilmusid tohutu suured sõõrid, hakati fenomeni üldiselt tunnustama. Praegu peame möönma, et meie ees on iidsete templite ümber paiknevad organiseeritud sümbolid".

12. juulil 1990.a. varahommikul avastas Wiltshire'i krahvkonnas üks veoautojuht ühe "triptühhoni". See oli sadu meetreid pikk. Tol hommikul lasus oru kohal , milles piktogramm tekkis, udu. Öösel kella 1.30 ajal äratas autojuhi mürin. Esialgu mõtles ta, et seda tekitas reaktiivlennuk, kuid olles järele mõelnud, otsustas, et põhjus peab olema hoopis teistsugune. Selleks ajaks oli orgu juba tekkinud piktogramm. Selle foto levis üle kogu maailma ja tuhanded inimesed hakkasid saabuma siia seda fenomeni vaatama.

Kolm päeva hiljem ilmus veel üks piktogramm ja 19. juulil tekkis künkale võtmetaoline märk. Seega ilmus kolme nädalaga ühele põllule kolm suurt piktogrammi.

Raamatu "Sõõrid nisupõllul" autor, insener Colin Andrews jutustab: " Me uurisime Inglismaal muistset folkloori ja sattusime paljudele tekstidele, mis paistavad olevat seotud nende piktogrammidega, mis nii tihti Lõuna-Inglismaa põldudele ilmuvad. Esimesed neist pärinevad 1618. - 1680. aastast. Tegime kindlaks, et juba 1914.a. tekkisid ühele põllule Salisburys Pepperbox-Hillis kaks sõõri, mis on nähtavad tänapäevani. Peale selle ilmus sõõre 1960.a. ka Austraalias. Sellele järgnes lünk, kuni 1975.a. leiti Winchesteri lähedal Hampshire'i krahvkonnas asuvalt põllult üks sõõr. Aasta hiljem lisandus sellele teine. 1978.a. ilmus mitu sõõri Winchesterist natuke põhja pool. Sellest ajast peale on too fenomen levinud kogu Lõuna-Inglismaa territooriumile. Suureneb nii moodustiste pindala kui ka nende arv. Ühel põllul on neid leitud koguni 32. Mustrid on üpris mitmekesised."

On teostatud mitmeid selle nähtuse uurimise teaduslikke projekte.

Juba esimene projekt, mis realiseeriti aasta tagasi, tõi Winchesteri lähedal päevavalgele uusi fakte. Meil õnnestus salvestada 5,2 kilohertsilist müra ja praegu teame, et see on nähtusega seotud, sest heli väljus kohast, kuhu sõõr oli tekkinud. Edasiste uurimuste käigus, milles on osalenud ka Briti armee ja BBC, fikseeris meie kaamera mingisugust vibratsiooni, mille järel ilmus sõõr. Selle tekkimist filmiti 80 kaameraga ja seejärel töödeldi filmi kompuutritega Hampshire'is. 15 sekundi jooksul võis sellel jälgida viljapeade spiraalikujulist liikumist selsamal kohal, kuhu järgmiseks hommikuks tekkis sõõr."

C.Andrewsi kaasautor  raketiinsener Pat Delgado jutustab:

"Äsja avastatud piktogramm paistab ülevalt kahest sõõrist ümbritsetud kuue kroonlehega õiena. Selle autentsuses pole mingit kahtlust. See on väga ilus muster ja tema detailid langevad täielikult kokku sellega, mis avastati umbes nädal tagasi siit lähedalt künka tagant. Selle tekkimise mehhanismi kirjeldasin oma viimases raamatus: viljapäid oleks otsekui kammitud 200 mm laiuse "energiakammiga", mis peab iga viljakõrre pikali panema. Aga hiljem oleks keegi justnagu otsustanud, missugust kõrt koolutada, milline vahele jätta. Kõigepealt on "välja kammitud" siluett ja seejärel on see täidetud, nagu meie seda paberil oleme teinud. Ma oletan, et kõik need fenomenid loob energia kindla programmi kohaselt. See toimub tingimata öösel."

"Minu teooria järgi eksisteerib mingi kõrgesti organiseeritud mõistus, mis kasutab meile tundmatut energiat.

Farmerid, kelle põldudele sõõrid on ilmunud, on hämmelduses ja nõutud. Näiteks mõtles Martin Pitt varem, et need on lihtsalt mingid tembud, kuni leidis oma põllult 13. augustil 1991.a. tohutu piktogrammi."

"See asjandus ilmus eile," laiutab Pitt käsi. "Ma märkasin seda kella poole seitsme ajal hommikul. Eile õhtul, kui me põllul töötasime, polnud siin veel midagi. Kui siin keegi oleks tembutanud, oleksime tulesid näinud. Enne niisuguse tohutu asjanduse ehitamist oleks vaja olnud mingeid mõõtmisi teha, aga pimedas on see võimatu. Kui ma hommikul siia tulin, oli kõik sile, viljapäid oleks nagu kammitud, aga põlluservadel seisid kõrred püsti. Keskele ilmus kokkupõimitud ja vigastamata viljapeadest spiraal, aga edasi olid kõrred paigutatud sõõrikujuliselt. Kõik oli väga korralikult tehtud, iga viljapea asub oma kohal. Sõõrist väljub sirge tee,, nagu joonlauaga tõmmatud. Võite väikesi sõõre mõõta - nad on absoluutselt ühesugused. Ei kujuta ette, kuidas see on tehtud!"

1991.a. septembris ilmus maailma ajakirjandusse teade, et põllusõõride mõistatus on lahendatud: kaks pensionäri teatasid, et on uurijaid lollitanud juba hulga aastaid.

Kuid faktid räägivad hoopis millestki muust.

Piktogrammide Uurimise Briti Keskus on teinud rohkesti aerofotosid. Fotograaf B.Taylor jutustab:

"Me ei tea veel, kas nende fenomenide tekkimise taga seisavad UFOd. Võib-olla on need mingi tundmatu intellekti läkitused? Või on selle taga inimesed? Mõne sõõri on võib-olla teinud naljahambad, kuid tõepoolest ainult mõne. Kui tegemist on mingi läkitusega, siis meie neid ei mõista!"

"On raske öelda kui palju sõõre 1991.a. Inglismaale tekkis. Iga päev saabus teateid igast riigi otsast. Praegu on meil teada ligi 250 suurt moodustist. Eelmisel, siis 1990.a., oli palju väikesi sõõre, aga vähe piktogramme. Ennustasin,et olukord muutub ja ilmuvad suured üksteisega seotud moodustised. Peale selle hoiatasin, et 10. juuli paiku juhtub meil midagi  ja tõepoolest: 17. juulil ilmus piktogramm. Mul on miskipärast hea vaist ütles B.Taylor."

"Kas te ei arva, et uurijate ja fenomeni vahel on olemas intuitiivne side?"

"Paljud inimesed saavad informatsiooni intuitiivselt. Ainuüksi viimase kümne päeva jooksul on mulle kaheksa korda helistatud: inimesed rääkisid, et nad tahtsid hirmsasti oma põllule mõnd sõõri saada ja järgmisel päeval see ilmuski nagu tellimise peale."

Tõeliseks sensatsiooniks sai 1991.a. 100-meetrine kolmnurk, mida piloodid märkasid 17. juuli hommikul jääaegse künka jalamil. Ajakirjandus ristis selle "kõikide piktogrammide emaks." Niisugust grandioosset moodustist on mõttetu võltsida: kõik viljapead on kindlal viisil pikali ja spiraali keerdunud. Mind ei hämmasta, kui kahe aasta pärast ilmub siia nelinurk."

Pat Delgado jutustab:

"17. juulil 1991.a. sulgesid sõjaväelased mitmeks tunniks regiooni - öeldi, et manöövriteks. Muidugi oleks imelik, kui nad selle fenomeni vastu huvi ei tunneks. Võimude tähelepanu pälvivad siiski ainult kõige suuremad piktogrammid. Oleme saanud kirju ka kuningakoja esindajatelt. Kui kuninganna valis lugemiseks raamatu "Sõõrid nisupõldudel", muutus see kohe bestselleriks. Kuninglik perekond tellis ka meie infobülletääni, milles on sõõride ilmumise teated. Peale selle on meiega kontakti võtnud Briti parlament. Võite uskuda, et ka valitsus on hakanud seda probleemi uurima. Ent iga kord, kui Briti valitsus saab teada, et parlament või mõne ministeeriumi sekretär tahab meiega ühendusse astuda, kuulutab ta need sõõrid meteoroloogilisteks nähtusteks. Enamikule meteoroloogidele, kellega meie oleme vestelnud, ei ole selline seletus vastuvõetav."

Nähtavasti teavad võimuorganid rohkem, kui nad räägivad. Briti UFOuurimise grupist öeldi meile, et uurijate seas oli kindlasti ka eriülesandega sõjaväelasi. Varsti pärast seda hakkasid ilmuma võltssõõrid. Üldsusele suruti peale arvamust, et kõik need moodustised on inimeste looming. Huvi fenomeni vastu oleks nagu raugenud, aga valitsus hoiab fenomenil ikkagi silma peal.

Pat Delgado jätkab:

"Kõigepealt avastasime sõõridest lähtuvaid helivõnkeid. Tundsin energiavoogu ja just sellest sündis heli. Me analüüsisime seda spetsiaalse seadme abil ja tegime kindlaks, et see koosneb kahest komponendist. Salvestusega tekkis tõsiseid raskusi: kaamera plahvatas ja läks põlema."

"Kas võltsing on välistatud?"

"Piktogramme on väga palju ja mõned neist on väga suured. Neid võltsida on raske. Võltsijad peavad olema noored, sest see oleks raske töö, ja töötud, sest nende võltsimisega saab tegelda ainult öösiti ning päeval on vaja puhata. Pealegi peavad nad pimedas nägema nagu kassid: põlde ju jälgitakse ja valgust märgataks. Näiteks ühel põllul, millel sõõr öösel tekkis, oli valvamas neli inimest ja nad ei märganud midagi. 

Mina arvan, et kõige selle taga seisab mõistatus!"

Õhufoto ringist maisipõllul, 08.1985.a.,Castions de Zoppoca ,Itaalia.

Millistele karakteristikutele peavad tõelised sõõrid vastama?"

"Peamisteks karakteristikuteks on spetsiaalne muster ning selles tekkiv mõõdetav energia. Võltssõõrides seda kõike ei ole. On hulk omadusi, mis võimaldavad tõelisi sõõre võltsingutest eristada!"

Üks Briti teadlane modelleeris karakteerse spiraali kompuutril. Tema peab selle tekkepõhjuseks väga kõrgel sagedusel mõjuvat kiirt, sest sõõri moodustavad kõrred on tavaliselt vigastamata. Nad on väga korralikult painutatud ning ristuvad sageli. Analüüsides kõige lihtsamate sõõride spiraale, selgus, et sõõrid on moodustunud spiraalidest, üksteise järel, järjekorras. Mulle näib, et siin on tegemist erilise jõuga, mis painutab kõrsi järjekorras temale vajalikus suunas. Võimalik on see ainult sel juhul, kui ülevalt on põllule suunatud kiir, mis sarnaneb laserkiirega."

"Millist energialiiki siin on kasutatud?"

"Ükski meile teadaolev energia ei ole võimeline midagi niisugust korda saatma. Väga tugev laserkiir kahjustaks põldu ja võib-olla kõrvetaks ka terad ära. Seepärast ma ei usu, et see on elektromagnetiline energia. Jõudsin järeldusele, et nüüdisaegse teaduse seisukohalt me seda seletada ei suuda. Kõige tõenäolisemalt on see gravitatsioonikiirgus, mille üle me praegu oleme võimelised arutlema üksnes teoreetiliselt. Aga kui meil on tegemist tehnoloogiaga, mis meie oma märgatavalt ületab, siis peame ühtlasi tunnistama, et sel on Maa-väline päritolu."

Niisiis on sõõrid Maa-välise intellekti produkt. UFOdega seostuvad need veel sellepärast, et ilmuvad sinna, kus on nähtud palju lendavaid taldrikuid. Näiteks Bristoli kohal oli ühel ööl nähtud UFOt ja järgmisel päeval ehtis nisupõldu piktogramm. Palju kordi on inimesed jälginud UFOsid nende piirkondade kohal, kuhu hommikuks on tekkinud sõõrid.

Paaril korral on pealtnägijad jäädvustanud videokaameraga kummalise kujuga objekte, mis lendavad põllu kohal nisukõrte kõrgusel. Videokaamera fikseerib väikesi lendavaid objekte, mis sukelduvad nisusse ja väljuvad taas. Nad liuglevad aedade ja ehitiste kohal ning risti üle põllu. On võimalik, et neid juhib mingi mõistus.

Üks pealtnägija, Steve Alexander kinnitab, et kunagi 1991.a. juulikuus oli ta pärast keskpäeva jäädvustanud amatöörvideokaameraga uue piktogrammi ja hiljem olid nad naisega märganud väikest metallist ketast madalal lendamas ja viljakõrte vahele kadumas.

Ka Jaapanis on niisugust objekti nähtud. See oli umbes 20 cm läbimõõduga ja peegeldas päikesevalgust. Objekt liikus viljapäid puudutades ja neid koolutades. Tõenäoliselt on need väikesed telemeetrilised sondid. Üht niisugust UFOt või sondi fotografeeris keegi anonüümne tunnistaja 1990.a. suvel Stonehenge'i  kohal.

"Juba hulga aastaid oleme saanud piktogrammide kohta teateid Austraaliast, Kanadast ja Põhja-Ameerikast. Kahjuks on nendest regioonidest väga vähe fotosid, kuigi kirjalikud teated on paljuütlevad. Meil on informatsiooni isegi Uus-Meremaalt, Jaapanist, Rootsist, kõikidest Lõuna-Ameerika riikidest, Itaaliast ja Saksamaalt. Kindel on,et sõõrid tekivad ainult nisu kasvu- ja küpsemise perioodil.

"Miks just sõõride tekkimine Lõuna-Inglismaal nii sageli ette tuleb?"

"Siin on Silbury Hill, Stonehenge, Avebury... 1988.a. jõudsid sõõrid Silbury Hillini. Näib, et nad püüdlesid suure jõutsentri poole, mille me siin avastasime. Kui, viimastel aastatel tekkinud sõõrid kaardile kanda, saab selgeks, et need on paigutatud sealt väljuvale energeetilisele liinile. 1986.a. olid sõõrid veel väga lihtsad ja neid polnud palju. Alates 1987.a. on nende arv vähehaaval kasvanud ja oli 47. Siis hakkasid need lähenema Silbury Hillile, kuid polnud veel sinna jõudnud. 1988.a. oli sõõre 98 ja selle ehitise jalamile ilmusid võimsad piktogrammid ja pärast seda algas niisuguste kujundite tõeline tulv ning 1989.a. ületas nende arv juba 400 !"