08.07.2019

Millest kirjutab värske Hiiu Leht

Helle-Mare Kõmmusele kodarraha aumärk
Laulu- ja tantsupeo juubeliaasta puhul tänati kodarraha aumärgiga laulu- ja tantsupidude väärtuste hoidjaid ja edasikandjaid. 60 tunnustatu seas pälvis Kodarraha Hiiumaa tantsuõpetaja Helle-Mare Kõmmus. Kõmmus ütles, et puhkab veel peoväsimust ega olnud valmis peomuljeid jagama. Nii aitavad sel pidulikul puhul tema tehtud suurele tööle valgust heita vanad ajalehed. Selgub, et esimest korda osales Kõmmus tantsupeo läbiviimisel juba 1987. aastal. Nüüdseks on ta tantsupidude korraldamisel kaasa löönud üle 20 aasta, seda nii kuraatori kui lavastaja rollis. Kodarraha pole sugugi ainus, millega Helle-Mare teeneid ära märgitud. 2012. aastal pälvis ta nii maineka Ullo Toomi stipendiumi kui presidendi Valgetähe teenetemärgi. 2015. aastal tunnustasime tema tantsitud lugusid preemiaga Hiiumaa Kultuuripärl. 2014. ja 2018. aastal väärtustas Eesti folkloorinõukogu tema teeneid pärimuskultuuri preemiaga. Aastast 1997 on Helle-Mare Kõmmus Hiiumaa rahvakultuurispetsialist. Kodusaarel juhendab ta rahvatantsuansambleid Taidelaid ja Kohvilähkrid ning folkloorirühma Dagö. Hiiumaaga seotud nimedest on laulu- ja tantsupeo kodarraha pälvinute seas ka tuntud Eesti koorijuht ja muusikapedagoog Silvia Mellik.

Hiiumaa teise tunnijooksu võitis Mark Abner
Laupäeval Kärdla staadionil toimunud Hiiumaa teise tunnijooksu võitis Mark Abner Treeningpartnerist, kel jäi napilt puudu 18 kilomeetri täitumisest. Naistest osutus parimaks Helina Pärn Kuressaarest. Esimestel ringidel suutis ainsana Mark Abneri kannul püsida saarlane Mairo Mändla, kuid siis läks Abner eest. Kokku jooksis ta tunni ajaga 17 991 meetrit. Mändla kontole kogunes 16 351 meetrit. Kolmanda koha sai hiidlane Mihkel Tammeveski Hiiumaa Jooksugrupist 16 131 meetriga. Mark Abner tunnistas, et üksinda ees jooksmine läks staadionil raskeks. “See juhtus esimeses pooles. Pärast kuuendat kilomeetrit hakkas mul pistma, aga sain sellest jagu ja terve võistluse aeg kannatasin täis põit. Pärast kõhuvalust jagu saamist suutsin uuesti rütmi sisse joosta. Kokkuvõttes tubli keskmine jooks,” kommenteeris Abner ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Tema jaoks oli tegemist esimese tunnijooksuga.

Mesinikud õppisid haigusi ära tundma
Koolituspäeval jagas teadmisi loomaarst ja mesinik Arvi Raie, kelle sõnul on mesilaste haigusi keeruline määrata, aga tegema seda kindlasti peab – muidu kahjudest ei pääse.
Laupäeval kogunes paarkümmend Hiiumaa mesinikku Loja külla Kõrve tallu, et kuulata mandri lektorit ning  saada mõni nipp ja tarkusetera mesilasperedega toimetamiseks. Oma teadmisi mesilaste haigustest jagas loomaarst ja mesinik Arvi Raie, kes nimetas mesilate nuhtluseks on Ameerika haudmemädanikku, varroalesta ja mesilaste viirushaigusi. “Haigustega ongi nii, et hea, kui asi on kohe selge ja kindel, siis saab ka rakendada ravi,” ütles Raie. Ta nentis, et sageli haigust määrata ei õnnestu, kuna mesilaste haigestumise põhjuse määramine on keeruline. Isegi juhul kui kliinilised tunnused viitavad mõnele haigusele või mürgistusele. “Näiteks mürgistuse puhul leitakse üles küll laboris toimeaine, aga keegi ei tule tunnistama ümbruskonnast, et tema seda kasutas,” ütles Raie. Hiiumaa mesinike seltsi juhatuse liige Uku Pihlak lisas, et haiguste testimine on ka kallis. Kui aga juhtub, et mesila ühes tarus on haigus, proov aga võetakse tervest tarust, jääb tõbi märkamata. Samas on tema sõnul palju mesinikke, kes ei lase oma mesilaid uuridagi. 

Näitus: Miks on eestlase jalajälg nii suur?
Täna avatakse Kärdla kultuurikeskuses Eesti arhitektide liidu kuraatornäitus “Liginull”. Näituse koostajad uurivad, kuidas peaks arhitektuur reageerima ärevatele teadetele meie koduplaneedi ülekuumenemisest. Muuhulgas otsitakse vastust küsimusele, miks on eestlaste ökoloogiline jalajälg maailmas jätkuvalt üks suuremaid ja kuidas seda muuta. Tervitussõnadega avab Hiiumaa vallavanem Reili Rand. Näituse avamisele järgneb vestlusõhtu, kuhu on oodatud kõik huvilised. Avamisel ja vestlusõhtul osalevad näituse kuraatorid Eik Hermann, Mihkel Tüür, Rene Valner, Hiiumaa poolt Jaanus Valk, Aivo Pere, Toomas Saal ja Marek Laanbek. Näituse ajendiks on 1. jaanuarist 2020 kehtima hakkavad hoonete liginullenergianõuded, mille eesmärgiks vähendada oluliselt Eesti hoonete kasvuhoonegaasiheitmeid ja seeläbi anda omapoolne panus katastroofiliste kliimamuutuste ärahoidmisse. 

 Facebook kommentaarid
 Lisa oma kommentaar (hiiuma.ee registreerinud kasutaja)
Kommentaariumisse saavad siseneda ainult registreerunud kasutajad!* 
Nimi: 
Salasõna: 

Registreerun kasutajaks

* Kui oled salasõna unustanud, saada registreerumisel kasutatud e-posti aadressilt kiri toimetus@hiiumaa.ee
 
 
Uudised