12.10.2018

Millest kirjutab värske Hiiu Leht

Kõik soovijad geenidoonoriks ei saanudki, nõelad lõppesid otsa

Hiidlaste huvi geenidoonoriks saamise vastu oli nii suur, et vahepeal pidi oma järjekorda ootama üle kahe tunni. Kõik soovijad geeniproovi anda ei saanudki, sest vereproovi võtmiseks vajalikud nõelad said teisel doonoripäeval enne kella kolme otsa. Järjekorras oodanud Regina ütles, et soovis geenidoonoriks saada uudishimust. “Ehk saan enda kohta teada seda, mida veel ei tea,” märkis ta, et geenidoonoriks olemine on ka pisut põnev. Samuti geenidoonoriks saada soovinud Eo sõnul on see talle ammu huvi pakkunud. “Aga sellist järjekorda ma siin küll ei oodanud. Arvasin, et ehk üks-kaks inimest on ootamas.” Kerli Reintamm Eesti geenivaramust ütles, et kahe päevaga sai geenidoonoriks 400 hiidlast ning seda oli märksa enam, kui osati oodata.

 

Esimese arengukava 400 ettepanekust jäid sõelale enam kui pooled

Hiiumaa valla esimese arengukava projektile laekus tähtajaks, 4. oktoobriks 394 muudatusettepanekut ja arvamusavaldust kokku enam kui 130 leheküljel. Arengukava juhtkomisjoni arutelu, kus ettepanekuid analüüsiti, kestis koguni üle kümne tunni ja ettepanekud, millega juhtkomisjon nõustus, viidi arengukava projekti sisse. Muuhulgas toetas komisjon meretuulepargi arendajate ja valla koostöölepingu väljajätmist arengukavast. Arengukava projektijuht Katrin Sarapuu luges kokku, et toetatavaid või osaliselt toetatud ettepanekuid oli 225 ehk 57 protsenti, ei toetatud 150 ettepanekut ehk 38 protsenti. Kahe ettepaneku kohta, Hiiumaa-Saaremaa sild ning Hiiumaa püsielanike ja nende autode tasuta ülevedu parvlaevadel, juhtkomisjon selget eelistust ei kujundanud.

 

Idee: Suuremõisas võiks midagi ette võtta

Suuremõisa lossikompleksile otsitakse praegu lisasisu ja uusi koostööpartnereid. Ettevõtlusnädalal kutsusid Hiiumaa ametikool ja MTÜ Suuremõisa Loss huvilisi ideekorjele. Avasõnad ütles koolijuht Ivo Eesmaa, kes ärgitas kaasa mõtlema, kuidas majandada lossikompleksi terviklikult nagu kunagi majandati mõisa. Arutelu vedas Aivi Telvik, kes küsis kuulajailt, millised on lossikompleksi plussid ja miinused, mis kas toetavad või takistavad seal oma äri alustamist. Hiiu Lehele ütles Telvik, et tänapäevane majandusüksus ehk n-ö mõis võiks moodustuda väikeettevõtjatest, kel igaühel oleks Suuremõisa kompleksis oma äri ja teenimisvõimalus. Ühe idee pakkus ametikooli õpetaja Hebe-Kai Kann: lossis võiks korraldada ettevõtetele out of office päevi, mis mujal maailmas on päris populaarsed. Sel päeval liigub kogu ettevõtte personal kontorist ära ja tööpäev tehakse n-ö mujal, mõnes eksootilises või põnevas kohas. Oleks aga vaja ettevõtjat, kes võtaks selliste päevade korraldamise enda peale nii, et see oleks kõigile osapooltele kasulik.

 

Tahkuna pingid hakkavad kõnelema

Lisaks hulgale nimelistele pinkidele, on Hiiumaal ka selliseid, mis peagi rääkima hakkavad. Tahkuna tuletorni lähistele, kaks mererannale, üks tuletorni juurde, on paigutatud pingid, millel kiri “Tööstuspärandi taaselustamine turismi arendamiseks”. Projekti Hiiumaa poolne koordinaator, arenduskeskuse juhataja Liis Remmelg ütles, et kõikidele pinkidele kleebitakse QRkoodid. Seega saab järgmisel aastal pingil istudes ja QRkoodi kasutades nutitelefonist kuulata lugusid Tahkuna piirkonna tööstusajaloo kohta.

 Facebook kommentaarid
 Lisa oma kommentaar (hiiuma.ee registreerinud kasutaja)
Kommentaariumisse saavad siseneda ainult registreerunud kasutajad!* 
Nimi: 
Salasõna: 

Registreerun kasutajaks

* Kui oled salasõna unustanud, saada registreerumisel kasutatud e-posti aadressilt kiri toimetus@hiiumaa.ee
 
 
Uudised