28.02.2018

Eestlaste kaitsetahe püsib kõrge

Ühiskonnauuringute Instituudi iga-aastasest ja järjekorras kolmandast väärtushinnangute uuringust selgus, et 68% Eesti kodanikest oleks oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS.

 

Alates 2016. aastast läbi viidav MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi väärtushinnangute uuring kaardistab inimeste vaated ja arvamused väga paljude erinevate valdkondade kohta ning üheks valdkonnaks on ka inimeste tahe ja valmisolek osaleda vajaduse korral riigi kaitsmises. Antud uuringut on nüüdseks läbi viidud kolm korda ning iga kord on küsitud inimestelt: “Kõik me loodame, et veel üht sõda ei tule, aga kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite oma võimete ja oskuste kohaselt valmis osalema kaitsetegevuses?”

 

Aastal 2016. vastas antud küsimusele 66% jah või pigem jah, eelmisel aastal 67% ning 2018. aastal 68%. See näitab, et kolme aasta jooksul on inimeste kaitsetahe püsinud praktiliselt muutumatuna ning valdav osa inimestest on valmis vähemalt mingil määral kaitsetegevusse panustama. Positiivsena võib viimasest väärtushinnangute uuringust välja, et kui eestlastest oleks valmis kaitsetegevusse panustama 71%, siis ka venelaste puhul on selliselt vastanuid üle poole ehk 57%.

 

“Üks positiivsemaid märke on muutus venekeelsete kodanike kaitsetahtes, mis on võrreldes eelmiste aastatega tõusnud, näiteks kaks aastat tagasi läbi viidud uuringus oli see protsent 45. On arusaadav, et alla 65 aastastest on kaitsesse panustamise tahe suurem. Kuid kindlasti võib välja tuua, et ka kaitseväe nähtavus meedias on võrdlemisi suur, nagu näiteks ajateenistusest rääkiv venekeelne saade „Joondu! Valvel!“ annavad hea ülevaate seal toimuvast. Lisaks kodanike isiklik kokkupuude riigikaitsega läbi ajateenistuse suurendab teadmisi Eesti kaitsmise vajadusest, kuid eelkõige annab selleks ka vajalikud oskused“ kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson.

 

Kõigis kolmes väärtushinnangute uuringus on küsitud, et kui Eestile tungitaks kallale, siis kas Eesti kodanik peaks sõjas Eesti riigi eest võitlema. 2016. vastas antud küsimusele 87% inimestest jah, 2017. aastal 82% ning 2018. aastal 88%.

 

“Nendest vastustest selgub, et Eestis on võrreldes Euroopa Liidu ja ka NATO liikmetega kõrge kaitsetahe. Sel teemal on ka avaldanud WIN/Gallupi 2015. aastal tehtud rahvusvaheline uuring ja sealsetel andmetel on tahe oma riigi eest võidelda Lääne-Euroopas keskmiselt 25%. Üldiselt näeb, et see on paljudes Euroopa riikides madal, välja arvatud Soomes, kus see on 74%“ lausus Art Johanson.

 

Ühiskonna institutsioonidest on kõige enam usaldatud kaitsevägi ja politsei. Kaitseväge usaldab jaanuaris läbi viidud küsitluse andmetel 88% kodanikest, politseid 86%. Võrdluseks usaldatakse valitsust 50% ja riigikogu 49%-ga. Vähem usaldavad kodanikud erakondi - 22%.

 

Oluline on märkida, et Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel küsitleti ainult Eesti kodakondsusega inimesi. Igapäevaselt eesti keelt kõnelevaid vastajaid oli valimis 84% ja vene keelt kõnelevaid vastajaid 16%. 2017. aasta 1. jaanuari seisuga aga oli eestlaste osakaal rahvastikust 69% ja venelaste osakaal 25%. Suure tõenäosusega on kogu vene vähemuse hoiakud mõnevõrra negatiivsemad.

 

Järjekorras kolmanda Ühiskonnauuringute instituudi tellitud iga-aastase väärtushinnangute uuringu viis läbi Turu-uuringute AS. Alates 2016. aastast läbi viidav MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi väärtushinnangute uuring kaardistab inimeste vaated ja arvamused väga paljude erinevate valdkondade kohta ning üheks valdkonnaks on ka inimeste tahe ja valmisolek osaleda vajaduse korral riigi kaitsmises. Uuring viiakse läbi Eesti kodanike hulgas.

 Facebook kommentaarid
 Lisa oma kommentaar (hiiuma.ee registreerinud kasutaja)
Kommentaariumisse saavad siseneda ainult registreerunud kasutajad!* 
Nimi: 
Salasõna: 

Registreerun kasutajaks

* Kui oled salasõna unustanud, saada registreerumisel kasutatud e-posti aadressilt kiri toimetus@hiiumaa.ee
 
 
Uudised