23.11.2017

Millest kirjutab värske Hiiu Leht

Külaelanike teemure saab lahenduse

Metsavedu muutis Hirmuste külla viiva metsatee läbimatuks. Külaperede inimesed kardavad, et niisuguseks see tee jääbki, metsaostja aga kinnitab, et mure on asjatu ja tee tehakse korda peale seda, kui raiutud mets veetud. Veel 5. oktoobri õhtul sõitsid Katrin Kallas ja Jüri Gurejev koju Hirmustesse tavalist teed pidi. Järgmiseks päevaks olid rasked metsaveoautod jätnud nii sügavad rööpad, et tee, kus varem sai sõiduauto vabalt sõita kolmanda käiguga, oli läbimatu. 2. novembril kutsus Kalana küla elanik Valdu Kallas, kelle pojale kuuluval maal tee algab, metsavedajatele politsei. Politsei käis kohapeal, fikseeris asjaolu, et tee on läbimatu ja võttis ühendust metsavedajaga. “Metsavedaja selgitas, et teostab vedu veel umbes paar nädalat, misjärel teeb ta tee korda,” ütles Kärdla politseijuht Aare Allik. 11. novembril käis ka loo autor teed vaatamas. Metsaautode poolt sisse sõidetud rööpaid oli silutud auto taha kinnitatud vundamendiplokiga, kuid kohati olid rööpad sellegipoolest kuni 30 sentimeetri sügavused. Gurejev avaldas kartust, et äkki loetaksegi seda tee taastamiseks. Peale küsimuste saatmist helistas Hiiu Lehele OÜ Eesti Metsnik töötaja Kaimo Kink, kes ütles, et plokki veetakse sellepärast, et oleks metsaveoautodel natuke parem sõita. Tema soovitus oli praegu sinna tee peale mitte minna, vaid oodata, kuni mets veetud ja tee korda tehtud. “Täidame teed, kus vaja, kavatseme kõik korda teha, aga mitte enne kui puit välja veetud, enne pole mõtet. Oleme arvestanud selle kulutusega,” kinnitas Kink.



 

Hiidlased teevad Eestile üheksa kingitust

EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul on hiidlased senini lähtunud EV100 programmi raames kingituste tegemisel hiiu klassikalisest eluhoiakust “Jo jöuab”. Eesti riik saab 24. veebruaril 2018 saja-aastaseks. Eesti riigi 100. sünnipäev on võimalus kõigil anda ja saada sünnipäevakingitusi. Kingituste all mõeldakse eriilmelisi sündmusi ja algatusi, mis toovad rõõmu inimestele, kogukondadele või kogu rahvale. Rohumaa sõnul on hiidlased projektiga rahulikus rütmis kaasa tulnud. “Praegu on Hiiumaalt kirjas üheksa kingitust,” ütles Rohumaa. Naabrid saarlased aga on EV100 veebilehele postitanud juba 23 kingitust. Rahva algatuslikke kingitusi on korraldustoimkonna juhi sõnul Eesti peale kokku juba rohkem kui pool tuhat. “Oluline on see, et programm jääb avatuks ja keegi pole veel osalemisega hiljaks jäänud,” sõnas Rohumaa.



 

Euroopa naaritsa nägemine vaid õnnelik juhus

Üks Hiiumaa ainulaadsustest on saarel leiduv maailma ainus euroopa naaritsa elujõuline asurkond, looma kohtamine saare looduses on siiski harv juhus. Tallinna loomaaia direktor ja populatsiooni saarel taastamise üks eestvedajatest, Tiit Maran rääkis, et naaritsal läheb Hiiumaal päris hästi. Looma tegevusest võib näha jälgi, kuid pelglikku elukat ennast õnnestub inimesel kohata väga harva. Inimeste ja euroopa naaritsa lähikontaktidest Hiiumaal nimetas Tallinna loomaaia direktor ühe huvitavamana 2016. aasta suvel aset leidnud juhtumit Roograhu sadamas. Nimelt otsustas naarits sealse söögikoha juures oma pesakonna üles kasvatada ning teadlased pidid sekkuma ja pojad ära tooma, et need inimestega ei harjuks. Maran pakkus, et Hiiumaal võiks olla mõni selline koht, kus naaritsaga saaks lähemalt tutvust teha saaksid: “Kui keegi tahaks Hiiumaale naaritsale sobiva tehiselupaiga luua, siis Tallinna loomaaed oleks oskusteabe jagamisel kindlasti abiks.”

 Facebook kommentaarid
 Lisa oma kommentaar (hiiuma.ee registreerinud kasutaja)
Kommentaariumisse saavad siseneda ainult registreerunud kasutajad!* 
Nimi: 
Salasõna: 

Registreerun kasutajaks

* Kui oled salasõna unustanud, saada registreerumisel kasutatud e-posti aadressilt kiri toimetus@hiiumaa.ee
 
 
Uudised