03.11.2017

Millest kirjutab värske Hiiu Leht

Opositsioon näitas (eri)meelsust

Kuigi SDE ja Ühise Hiiumaa valitsuskoalitsioon on deklareerinud koostöötahet ja koalitsioonileppes on ka teiste valimisnimekirjade teemasid, opositsioon Hiiumaa valla volikogu esimesel istungil liiga suurt koostöötahet üles ei näidanud. Suuremõisa lossis pidulikus õhkkonnas toimunud avaistungil valiti volikogu esimees Aivar Viidik valimisliidust Ühine Hiiumaa ametisse häältega 14 poolt, 9 vastu. Volikogu esimehe kandidaatide esitamisel tegi soolo Reformierakonna liige Artur Valk. Lisaks koalitsiooni kandidaadile Viidikule esitas ta nii koalitsiooni kui opositsiooni ridadest korraga veel kuus kandidaati, kes kõik seejärel end taandasid. Valgu erakonnakaaslane Riho Rahuoja ütles lehele, et erakonna juhatuses ei ole volikogu esimehe alternatiivsete kandidaatide ülesseadmist arutatud. Volikogu aseesimehe kandidaadina seadis valimisliit Kodusaar üles Inge Taltsi, valimisliidu Ühine Hiiumaa liige Üllar Padari oma erakonnakaaslase Riho Rahuoja. Rahuoja sai 15 häält ja osutus valituks, Talts sai 8 häält.

 

Koalitsioonileping kahe jalaga maa peal

Teisipäeval allkirjastati järgmise nelja aasta valitsemise põhimõtteid sisaldav leping. Koalitsiooni vallavanemakandidaat Reili Rand ütles, et lepingut tehes jäid nad investeeringute planeerimisel kahe jalaga maa peale. Lepingus on kirjas ülesaarelised prioriteedid lairibavõrgu arendamine ja teede mustkatte alla viimine. Ülejäänud investeeringud jagunevad kaheks. Esimeses järgus viiakse ellu juba ette valmistatud ja kaasrahastust taotlenud ja/või ühinemislepingus kokku lepitud investeerimisprojektid. Selles loetelus on Kalda tänava lasteaiamaja, Kõrgessaare katlamaja ja trassid, Kõrgessaare vaba aja keskuse katus, Käina elamuskeskus, Käina kultuurikeskus, Kärdla Keskväljak, Kärdla-Paluküla kergliiklustee, Kärdla põhikool ja Kärdla sotsiaalkeskuse esimene etapp. Teises osas on kirjas projektid, mille järgi on olemas selge vajadus, kuid veel on vaja teha eeltööd. Selles loetelus on Emmaste spordikeskus, Kärdla sotsiaalkeskuse teine etapp, munitsipaalüürielamud, Palade spordihoone, Kärdla spordihall, Suuremõisa kaugküte ja Tohvri hooldekodu laiendus. “Väiksemaid ja suuremaid projekte on kõigis Hiiumaa piirkondades – näeme selgelt, et elu peab edasi minema kõigis piirkondades ja vajalikud investeeringud tehtud saama,” märkis Rand.



 

Arenguseminaril esitletakse 20. majandusülevaadet

Järgmisel neljapäeval, 9. novembril arutletakse Hiiumaa arenguseminaril, millises seisus on saare majandus ja mida võiks eesootavalt ajalt loota. Ühtlasi tunnustatakse saare edukamaid ettevõtjaid ja esitletakse Hiiumaa majandusülevaadet 2016. 20 aastat järjest on hiidlastel olnud tavaks vaadata novembrikuus tagasi eelmisele majandusaastale. “Kuigi lõppu näitab juba järgmine kalendriaasta, saame ettevõtluses ja majanduses toimunut terviklikult analüüsida alles siis, kui äriregistrile on esitatud majandusaasta aruanded, mis ka sellel arenguseminaril esitletava majandus ülevaate allikaks,” selgitas sihtasutuse Tuuru ja Hiiu maavalitsuse arenguosakonna juhataja Aivi Telvik. Koos Tuuruga pani majandusülevaate valmimisele taas õla alla ka Swedbank. Majandusandmeid kogunud Swedbanki haldur Elmo Harjak nentis, et 20 aastaga on Hiiumaa majanduse struktuur tundmatuseni muutunud. Kui 1997. aastal andis 40 protsenti kogukäibest Hiiu Kalur koos kõigi tütarettevõtetega ning enamus majandusest oli seotud kalapüügi ja -töötlemisega, siis praegu on tegevusalad oluliselt rohkem hajutatud. Harjak tõi näiteks, et saarel annab tööstus u 30 protsenti käibest, plastitööstus sealhulgas 22 protsenti.



 

Õppima ajendas soov lapselapsele muljet avaldada

Hiiu valla raamatukogu töötaja Pilleriin Altermann õpetas Kärdla päevakeskuses kümnekonnale eakale, kuidas kasutada e-lugerit ja tahvelarvutit. Põhjusi, miks niisuguseid asju õppida, oli erinevaid. Koit Randus näiteks ütles, et kasutab ise lauaarvutit, aga tahvlioskustega tahab oma lapselapsele muljet avaldada. “Mõtlesin, et saan natuke targemaks,” põhjendas Tiit Rätsep, miks tema koolitusele tuli. Olemas on tal nii laua- kui tahvelarvuti, aga kasutab rohkem lauaarvutit ehkki tahvelarvuti on tal olemas juba terve aasta. “Selleks, et ma julgeks teda rohkem näppida, ma koolitusele tulingi,” lisas ta. Pärast koolitust julges ta tahvelarvutit juba soovitada, ka eakamatele inimestele: “Päris lihtne riistapuu – kui ikka julged teda puutuda, siis on päris lihtne.” Malle Reidla rääkis, et lapsed tõid talle lauaarvuti juba suvel, aga ta polnud sellega seni veel tutvunudki. “Nii kui kuulsin, et on koolitus, kohe tulin kohale,” ütles Reidla. Urve Merendi rääkis, et varasemaid kokkupuuteid tahvelarvutiga on tal olnud minimaalselt, e-lugeriga üldse mitte. Nüüd, kui koolitus läbitud, võiks jõuluvana tahvelarvuti isegi kingituseks tuua, arvas Merendi.

 Facebook kommentaarid
 Lisa oma kommentaar (hiiuma.ee registreerinud kasutaja)
Kommentaariumisse saavad siseneda ainult registreerunud kasutajad!* 
Nimi: 
Salasõna: 

Registreerun kasutajaks

* Kui oled salasõna unustanud, saada registreerumisel kasutatud e-posti aadressilt kiri toimetus@hiiumaa.ee
 
 
Uudised