23.10.2017

Vastab TI spetsialist

Lugeja küsib: Viimasel ajal on mitmed minu tuttavad teinud ühe- või mitmepäevaseid tööampse. Kuna see on minu jaoks uus, kuid tundub huvitava võimalusena lisaraha teenimiseks, siis otsustasin ka proovida. Olen kuulnud, et sõlmitakse töövõtuleping. Ma ei ole varem selle lepingu alusel tööd teinud. Kas see erineb kuidagi töölepingust?

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja: Tööampsu tegemine eeldab, et teate valdkonnast midagigi ehk lähete oma teadmiste ja oskustega kellelegi appi teenuse osutamise kokkuleppe raames. Mis omakorda tähendab, et teid ei pea enam keegi töö tegemiseks välja õpetama, vaid pakute ise konkreetset teenust (kuigi eraisikuna). Siit ka pakutava lepingu valik ehk töövõtuleping konkreetse tellimuse täitmiseks.

Kui töölepingu puhul allub töö tegija tööandja juhtimisele ja kontrollile, siis töövõtulepingu puhul on töövõtja iseseisev tellimuse täitja. Ta teab täpselt, mis ülesannet tuleb täita, kuidas seda teha, tal peavad eelduslikult olema vajalikud töövahendid ja -riided ning ta peab suutma ka ise ette näha ja ennetada sellise töö tegemisega seotud ohtusid (ehk et ta vastutab oma töökeskkonna eest ise).

Eestis kasutataksegi töö tegemiseks peamiselt kolme lepingu tüüpi – tööleping, töövõtuleping või käsundusleping. Nii töövõtu- kui käsunduslepingu puhul tuleb tähele panna, et neid lepinguid reguleerib võlaõigusseadus. Töövõtu- või käsundusleping sõlmitakse siis, kus isik osutab teenust vastavalt oma teadmistele ja pädevusele ehk teda võib võrrelda ettevõtjaga.

Teenuse osutajale ehk töövõtulepingu korral töövõtjale ei ole seadusega ette nähtud õigust põhi-, lapse-, õppe-, isa- ja muudele puhkustele nagu töölepingu alusel töötajale. Kokku lepitakse töö valmimise tähtajas ja tasu maksmise tingimustes. Üldjuhul lepitakse kokku konkreetses tasu suuruses ehk kui ülesanne täidetud, siis makstakse ka raha. Samas kui töö teostamine peaks võtma kauem aega kui esialgselt planeeritud, siis võlaõigusseaduse kohaselt ei tule maksta ületunnitöötasu või kui töö teostamine peaks sattuma riigipühale, siis ei tule vastupidiselt töölepingu alusel töötamisele maksta kahekordset töötasu.

Võlaõigusseaduse alusel teenuse osutamine annab inimesele suurema vabaduse. Samas ei ole tagatud samasugust kaitset nagu töölepingu alusel töötamise korral ehk töövõtja või käsundisaaja peab mõistma, et ta on teenuse osutamisel nagu ettevõtja ehk tellija võrdne partner, kes vastutab ise enda eest.

Lisaks tasub üle vaadata muu võlaõigusliku kokkuleppe raames kehtivad ravikindlustuse põhimõtted: http://www.haigekassa.ee/et/inimesele/kindlustus/tooandja-kindlustatud-0/

Õigus ravikindlustusele on ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavatel isikutel, kelle eest üks või mitu juriidilist isikut maksavad sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.

 Facebook kommentaarid
 Lisa oma kommentaar (hiiuma.ee registreerinud kasutaja)
Kommentaariumisse saavad siseneda ainult registreerunud kasutajad!* 
Nimi: 
Salasõna: 

Registreerun kasutajaks

* Kui oled salasõna unustanud, saada registreerumisel kasutatud e-posti aadressilt kiri toimetus@hiiumaa.ee
 
 
Uudised