12.04.2017

Millest kirjutab värske Hiiu Leht

Emmaste ja Pühalepa ütlesid ühinemisele “ei”

Ühinemise rahvaküsitlusel osalesid eriti aktiivselt iseseisvalt jätkata soovivate Emmaste valla ja Pühalepa valla elanikud. Pühapäeval ja esmaspäeval viidi Hiiu maakonnas läbi rahvaküsitlus, et selgitada, kas elanikud toetavad Emmaste, Hiiu, Käina ja Pühalepa valla ühinemist. Emmaste ja Pühalepa vallas, kus vallajuhid on varem teada andnud, et soovitakse jätkata iseseisva vallana, oli osalus suurim ning “ei” ja “jah” vastuste osakaal üsna sarnane. Emmaste vallas andsid oma otsuse teada 35 ja Pühalepas 27 protsenti hääleõiguslikest vallakodanikest. Võrdluseks, et Käina vallas oli vastajate osakaal ligi 7 ja Hiiu vallas vaid 3 protsenti. Emmastes jagunesid hääled 280 vastu ja 106 ühinemise poolt, Pühalepas 306 vastu ja 81 poolt.



 

Pühakojad pühade eel

Ülestõusmispühade eel uuris Hiiu Leht, millises seisus on Hiiumaa kirikud. Hiiumaa koguduste õpetaja Hüllo-Kristjan Simson nentis, et need on võrreldes muu Eesti maakirikutega veel heas seisus. “Lootus, et kõik kirikud täiuslikult korda tehakse, ei ole praegu rahalises mõttes kindlasti reaalne,” ütles Simson. EELK Hiiumaa kirikutest on avariilises olukorras Kärdla kiriku katused, põrand ja kantsel. Pühakodade programmist saadi 20 000 eurot, kuigi kogudus küsis esimese etapi töödeks 100 000 eurot. Kogu kiriku restaureerimine maksaks 1,1 miljonit eurot. 1863. aastal valminud kiriku restaureerimisel on kogudusele appi tulnud ettevõtja ja kultuurimetseen Enn Kunila koos Hiiumaa sõprade seltsi liikmetega. Annetusi kiriku restaureerimise ettevalmistustöödeks on kogutud mitu aastat. Sel kevadel seati nii Hiiumaa kui Rannarootsi Selverisse kirikukujuline annetuskast, et ka kohalikud inimesed saaksid kiriku taastamisse panustada.

 

Haruldane sündmus – suure laeva nimepanek

Parvlaeva Tiiu nimepanek oli Hiiu saare jaoks ajalooline ja haruldane sündmus. 2015. aastal Kärdla sadamas ristitud Lisette järel on see teine suur laev, millele üle aastakümnete siin saarel nimi pandud. Tavapäraselt saab laev nime ehituskohas vettelaskmisel, kuid Hiiu saarel pole pärast sõda suuri laevu ehitatud. Enne sõda ehitati ja ristiti saare randades palju puulaevu, kuid teine maailmasõda ja nõukogude okupatsioon tegid sellele lõpu. Helgi Põllo, kes käis Tiiu sõsarlaevale Leigrile käis nime panemas Tallinnas, ütles, et laupäeval toimunu oli pigem paganlik õnnistamise kui ristimine. “Leiger ja Tiiu on ju paganad, aga ristimine on ikkagi kristlik asi – see siin oli pigem õnnistamine, hea õnne kaasaandmine – neid asju on siin saarel ehk ikka tehtud,” oletas Põllo, kes on Hiiumaa muuseumi teadusdirektor. Hiiu maavanem Riho Rahuoja märkis, et nii suurt veomahtu kui nüüd pole hiidlastel kunagi kasutada olnud. “Kui saarlased taastavad uute laevadega endise veomahu, mis oli siis, kui neil sõitsid Muhumaa ja Saaremaa, siis hiidlastel, võrreldes endiste kõige paremate aegadega, kasvab veomaht enam kui kolmandiku võrra,“ ütles maavanem.



 

Pühadelugu

Nädalalõpulisas leiab loo lahke lihavõttejänese ametit pidanud Aili Kibuspuust (82), kes lihavõttekingitusi teinud 64 aastat. Tema rekord on kümnekonna aasta tagune 227 värvilist korvikest ühe lihavõttepühaga. Esmaspäevaks oli Aili Kibuspuul juba valmis 70 värvilise krepp-paberiga kaetud korvikest. “Oi, ma saatsin kaks nii ilusat suurt korvi ära – oleks need praegult siin olnud,” kahetseb Aili, kui valmis korvikesi pildi jaoks lauakesele kuhjame.

 Facebook kommentaarid
 Lisa oma kommentaar (hiiuma.ee registreerinud kasutaja)
Kommentaariumisse saavad siseneda ainult registreerunud kasutajad!* 
Nimi: 
Salasõna: 

Registreerun kasutajaks

* Kui oled salasõna unustanud, saada registreerumisel kasutatud e-posti aadressilt kiri toimetus@hiiumaa.ee
 
 
Uudised