07.04.2017

Millest kirjutab värske Hiiu Laeht

Suur huvi tõi nimepeo Heltermaale

Üks põhjus, miks Tiiu kindlasti Heltermaal ristida tahetakse, on hiidlaste suur huvi uue laeva vastu. TS Laevad juhatuse esimees Kaido Padar ütles, et seda, kui suur huvi on hiidlastel uue laeva vastu, näitas Leigri avatud uste päev jaanuaris. “Seepärast otsustasime, et järgmist laupäeva ei oota ja püüame laeva viie päevaga korda teha,” selgitas Padar. Eile õhtuks pidi laev olema sellises seisus, et veeteede amet saaks täna inspektsioonid ära teha ning Tiiu saaks südaööl Hiiumaa poole teele asuda. Parvlaeva Tiiu pidulik nimepanemise sündmus Heltermaa sadamas algab homme, 8. aprillil. Laeva ristiema on Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Helen Kõmmus ja laeva kapteniks Guldar Kivro. Ristimispeole tuleb lisaks mitmetele tähtsatele isikutele ka Hiiu taat, et oma kitsele laeva näidata.



 

Kuu aja jooksul teine pikett

Vähem kui kuu peale eelmist piketti korraldas MTÜ Hiiu Tuul eile Hiiu vallamaja ees järjekordse meeleavalduse, milles nõuti, et Hiiu vald loobuks lepingust Loode-Eesti meretuulepargi arendajatega. Kui eelmisel osales ligi sadakond, siis sellel u 40 meretuulepargivastast. Hiiu vallavolikogu esimees Jüri Ojasoo ütles Hiiu Lehele, et igal inimesel on demokraatlikus ühiskonnas võimalus ja õigus avaldada oma meelsust. Ojasoo viitas, et 8. märtsi koostöölepingu avalikul arutelul Kärdla kultuurikeskuses oli võimalik lepingusse esitada ka omapoolseid ettepanekuid, sh ka piketil osalejatel. Eilsel eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekul arutati koostöölepingu sisu koos esitatud muudatusettepanekutega. Kokku oli arutlusel üle 30 ettepaneku. Kaks täpsustasid loodava MTÜ põhikirja, suur osa olid valla ja arendajate lepingu täpsustused. 58 allkirjaga ühispöördumises nõuti, et lepingut ei tohiks sõlmida enne valdade liitumist. Pikett oligi ajendatud eile vallamajas toimunud Hiiu vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni laiendatud koosolekust.



 

Koprad närivad Suuremõisa pargi puid

Suuremõisa pargi ajalugu ulatub 400 aasta taha, lossi ja jõe vahel olnud heinamaa kujundati pargiks 19. sajandil. Mullu rekonstrueeris Hiiumaa ametikool ühe pargiosa. Nüüd otsustasid parki elama asuda koprad. Hiiumaa ametikooli hallataval Suuremõisa pargi alal nn Tagapargis tehti mullu kevadel raie- ja istutustöid vastavalt pargi rekonstrueerimisprojektile, mille koostas maastikuarhitekt Kristiina Hellström. Sel kevadel on märgatud, et puude langetamisega pargialal tegelevad ka koprad, kes muidugi ei hooli mingist projektist, vaid teevad seda oma suva järgi. “Ilmselt on nad otsustanud jõe üles paisutada – pool tööd on looduse poolt juba tehtud, sest jõgi on täis langenud puid, mida keegi ehk riigimetsa majandamise keskus (RMK), ära ei korista,” ütles Hellström.



 

Intervjuu vabariigi presidendiga

Hiiu Lehele antud intervjuus ütles Vabariigi president Kersti Kaljulaid, et hiidlastel pole vaja muretseda – kaitseplaanid saarte jaoks on olemas, kuigi need on riigisaladusega kaetud. Võimaliku merereostuse puhul aga esialgset võimekust Eesti riigil jagub, suurema ohu korral ruttavad appi naabrid. 30. märtsil toimunud visiidil on Kersti Kaljulaidil kokku kümme kohtumist, kümnendal kohtumisel leidis Vabariigi president aega vastata Hiiu Lehe küsimustele.

 

Hiiu Lehe nädalalõpulisas kas suurt lugu: “Hiiu Moodi toob tänavu villamantlid ja teksamaalid“ ja "“Viivi Sarapuu –tegus naine, kelle käed loovad ilu”.

 Facebook kommentaarid
 Lisa oma kommentaar (hiiuma.ee registreerinud kasutaja)
Kommentaariumisse saavad siseneda ainult registreerunud kasutajad!* 
Nimi: 
Salasõna: 

Registreerun kasutajaks

* Kui oled salasõna unustanud, saada registreerumisel kasutatud e-posti aadressilt kiri toimetus@hiiumaa.ee
 
 
Uudised