14.03.2017

Millest kirjutab värske Hiiu Leht

Hiidlased sõidavad Hiinasse

Märtsi keskel sõidab rahvusvahelise LEADER projekti raames Hiiumaalt Hiina Rahvavabariiki kolmeliikmeline delegatsioon. Delegatsiooni kuuluvad maavanem Riho Rahuoja, maavalitsuse arenguosakonna ja maakondliku arenduskeskuse juhataja Aivi Telvik ning maakonna LEADER tegevusgrupi tegevjuht Reet Kokovkin. Hiinasse sõidetakse Euroopa Liidu maaeluarengu meetme LEADER koostööprojektiga seotud partnerite delegatsiooni koosseisus, kuhu kuuluvad Soome, Eesti ja Poola maapiirkondade kohalike LEADER tegevusgruppide esindajad ja omavalitsus- või maakonnajuhid. Delegatsiooni juhib Euroopa Liidu LEADER ühenduse eelmine president Petri Rinne Soomest. Programmis on päev pealinnas Pekingis, kus kohtutakse Hiina riikliku välisekspertide agentuuri SAFEA juhtidega ja Hiina ametnike rahvusvahelise vahetuse agentuuri juhi Xia Bingiga. Seejärel käiakse Pujiangi piirkonnas, kus lisaks ametnikele saadakse kokku maaelu arenguga tegelevate ühenduste ja ettevõtetega. Lähiajal on oodata ka Hiina turismipakettide koostajate pilootreise Eestisse, Lätti, Leetu, Poolasse ja Soome.



 

Hülged kogunevad Väinamere jääl

Märtsi esimesel nädalal tuli Hiiumaa ja mandri vahel liikuva parvlaeva Leiger reisijatelt mitmeid teateid, et laevalt on märgatud jääl pikutavaid hülgeid. Nii noori valget värvi poegi kui ka vanu. Kuna teadaolevalt on Eestis üks hüljeste eluga paremini kursisolevaid inimesi bioloogiadoktor Mart Jüssi, uuris Hiiu Leht, kui palju hülgeid Väinameres võib olla, kuidas see arv on viimasel ajal muutunud ja milline võiks olla Loode-Eesti meretuulepargi mõju hüljeste asurkonnale? “Hülged on jäälembelised loomad ja kuna praegu on jääs vaid Väinameri ja osa Pärnu lahest, on suur enamus Eesti vetes olevatest hüljestest just nende jääväljade peal,” selgitas Jüssi. “Kui palju täpselt, on raske öelda, sest siiakanti tullakse kokku üle Läänemere – Põhjalahest tuleb siia mingi arv viigreid, lõuna poolt üpris palju halle. Pärast jää sulamist minnakse jälle, kes kuhu.” Jüssi hindas suviste loenduste põhjal siinsete viigrite arvuks tuhatkond looma ja hallhüljeste arvu 5000 ringis. Eestis sünnib tema andmetel umbes 3500 hülgepoega. Tuuleelektrijaama mõju kohta ütles Jüssi, et arvatavasti kattub meremadalike kasutuselevõtt inimeste poolt kattub nende alade põliste “omanike” huvidega, sest veealused mäestikud on elu- ja kalarikkad, seega peamised hüljeste toitumisalad.

oluliseks.”



 

Üliõpilane Benjamin Hog uurib alvarite taastamise mõju

Toulouse ülikooli “Inimene ja biosfäär” eriala üliõpilane Benjamin Hog (22), kes elab Prantsusmaal Rhônes´is, tuli Hiiumaale oma magistritööd kirjutama. “Minu huvi polnud mitte niivõrd tutvuda looduskaitsesüsteemiga, kui näha, kuidas Põhjamaade inimesed igapäevaselt loodusega kooskõlas elavad,” selgitas Benjamin Hog. Kui ta oma õppejõult Catherine Cibienilt küsis, kas oleks mõtet minna Soome, kus ta varemgi käinud, soovitas too talle hoopis Eestit ja Lääne-Eesti biosfääriala ning andis biosfääri programmiala spetsialisti Lia Rosenbergi kontaktid. Veebruaris saarele saabunud Benjamin elab pool aastat Kärdlas külaliskorteris ja kogub infot oma magistritöö jaoks. Tema uurimistöö allikaks on alvarite taastamise LIFE projekt “Elu alvaritele“. Eelkõige huvitab Benjamini alvarite taastamise projekti sotsiaalmajanduslik mõju kohalikule kogukonnale.



 

Valdade ühinemine: jää liigub

Hiiumaa valdade ühinemisprotsess jätkub – toimunud on nelja omavalitsuse kokkusaamine, käivad läbirääkimised ja aprillis tuleb rahvaküsitlus. Eelmisel neljapäeval kohtusid Käinas Hiiumaa nelja omavalitsuse esindajad, et selgitada, kuidas edeneb protsess, mille lõpptulemusena võiks sügisest Hiiumaale jääda ainult üks vald. Aprilli lõpus tuleb kõigis neljas omavalitsuses läbi viia rahvaküsitlus, kus küsitakse inimeste arvamust ühinemise kohta. 15. maiks tuleb valitsusele anda info, kas liitutakse või on ühinemisele vastuväiteid.



 

Hiiumaa Jahimeeste selts 60

18. märtsil möödub 60 aastat Hiiumaa jahimeeste oma organisatsiooni asutamisest. Jahipidamisega on Hiiumaal ammustest aegadest ikka tegeldud. Jahimehi ühendavat seltsi või muud sellesarnast siiski ei olnud siinmail olemas ja asi käis riiklikult kehtestatud reeglite alusel. Seda, kuidas moodustati Hiiumaa jahindusklubi, kinnitati selle põhikiri ja valiti juhatus, meenutab esimene juhatuse esimees Viljar Rajaveer.

 Facebook kommentaarid
 Lisa oma kommentaar (hiiuma.ee registreerinud kasutaja)
Kommentaariumisse saavad siseneda ainult registreerunud kasutajad!* 
Nimi: 
Salasõna: 

Registreerun kasutajaks

* Kui oled salasõna unustanud, saada registreerumisel kasutatud e-posti aadressilt kiri toimetus@hiiumaa.ee
 
 
Uudised