17.02.2017

Millest kirjutab värske Hiiu Leht

Turvalisusnõukogu tähelepanu all rannakaitse

Kesknädalal allkirjastasid Kärdlas Kaitseliidu staabimajas koostööleppe Kaitseliidu ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) esindajad ning Hiiu maavanem. Lepe reguleerib ametkondlikku koostööd turvalisuse tagamisel ja kriisidele reageerimisel. Eraldi jututeemaks oli rannikukaitse, millest rääkis Kaitseliidu töögruppi juhtiv kapten Tanel Kapper. Tema sõnul on eesmärk laiemalt levitada teadmist, et rannik ja meri on meil olemas ning sellega on seotud nii sõjalised kui ka tsiviilohud ja riskid. “Soov on luua võrgustik, kus informatsioon igasugusest kahtlasest tegevusest või riskist jõuaks kiiresti politsei- ja piirivalveametisse ning paralleelselt ka kaitsestruktuurideni. Näiteid sellisest heast koostööst on Hiiumaal olemas. Muuhulgas hea koostöö vabatahtliku merepäästega,” rääkis kapten Kapper. Tema sõnul nähakse Eesti riigikaitseplaanides Hiiumaad kui kohta pilootprojektiks, kus luua ja arendada välja rannikukaitse võimekus kõige kõrgemal tasemel nii valmisolekuna reageerida sündmustele kui ka näiteks vastuvõtva riigi toetuse tagamisel võimaliku tõsise kriisi korral.



 

Tallinna lennujaam: Lennureisijaid peaks olema rohkem

Nii eelmisel kui sel aastal on ebasoodsate ilmaolude tõttu ära jäänud või hilinenud päris suur hulk Kärdla lennujaamas maanduma pidanud regulaarlende, näiteks mullu 29 lendu. Tallinna lennujaama korporatiivkommunikatsiooni ja äriarenduse juht Priit Koff ütles Hiiu Lehele, et järgmisel aastal on ettevõttel kavas koos ASiga Lennuliiklusteenindus Kärdla lennujaamas välja töötada GPSpõhise mittetäppislähenemise protseduurid. Selle rakendamine parandaks lendude regulaarsust kuni 50 protsenti eeldusel, et ka lendu opereeriv õhusõiduk ja meeskond omavad vastavat aparatuuri ja pädevust. Küsimusele, miks seda tehakse alles järgmisel aastal, vastas Koff, et see eeldab Kärdla lennuliiklusala uuendamist, mille käigus rekonstrueeritaks lennurada ja perroonid, vahetataks välja lähenemis- ja rajatuled ning tehtaks muid töid. “Nende tööde tegemiseks otsitakse katteallikaid koostöös omaniku ehk riigi esindajatega,” selgitas Koff, et riigi tellitud lendude maht koos liini keskmise reisijate arvuga määrab investeeringute majandusliku põhjendatuse.



 

Sõidusoodustust kontrollitakse iga kord

Riigikogu liige Kalle Laanet esitas arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simsonile saarte elanike ja ettevõtjate sõidusoodustuste kohta. Laanet ütles, et kuigi soodustuste aluseks olev määrus ei ole muutunud, tõlgendab uus teenusepakkuja seda eelmisest erinevalt. Ka Hiiu maavalitsuses 1. veebruaril toimunud infopäeval esitati küsimusi sõidusoodustuste kohta. Maavalitsuse osakonnajuhataja Aivi Telvik ütles, et erinevus tuleneb sellest, et eelmine vedaja ei kontrollinud iga kord auto registreeringut: “Üks kord sai tehnilise passi alusel lepingu sõlmida ja siis see niinimetatud S-kaart kehtis.” Eelmise vedaja andmetöötlusega võrreldes on praegu erinev ka see, et andmed võetakse iga kord otse andmebaasidest, rahvastikuregistrist, autoregistrist ja äriregistrist ning vastavalt neile selgub ka sooduspileti saamise õigus.



 

Jahtklubi Dago tiim jääpurjetab Euroopa MV-l

Rootsis Örebro lähistel järvejääl peetaval Euroopa meistrivõistlustel jääpurjetamises teeb kaasa ka Hiiumaa jahtklubi Dago meeskond Olev Oolup-Andrus Padu. Jahtklubi logistik Ain Tähiste teatas, et üle hulga aastate osaleb Monotüüp XV meistrivõistlustel nii palju aluseid, et võistlus peetakse kahes grupis. 36 aluse seas on pärast laupäevaseid ja pühapäevaseid eelsõitusid ning esmaspäevaseid võistlussõitusid tiim Oolup-Padu kolmandal kohal. Jääolud järvel on Tähiste sõnul suurepärased, kuid teisipäeval ja kolmapäeval valitsenud tuulevaikus jättis Monotüübid kaldale. Ilmaprognoos lubas eilseks natuke tuult ja loodetavasti said ka sõidud tehtud. Kuna meie mehed võitsid esmaspäeval viimase sõidu, läksid nad eile starti parimalt positsioonilt. Paraku laekusid tulemused eile hilisõhtul, peale Hiiu Lehe trükkiminekut. Eestlaste kuuest kelgust võistleb esikoha pärast viis tugevamat.



Mida toob maavalitsuse laialisaatmine

Hiiu maavalitsuse laialisaatmisel kaotab töö 17 inimest ja jääb tühjaks 1000 ruutmeetrit pinda, suurem mure on, et maavalitsuse kohustused tuleb üle võtta äsjasündinud ühisomavalitsusel. Uus valitsus võttis vastu otsuse saata maavalitsused laiali juba 1. jaanuarist 2018 ehk vähem kui aasta pärast. Hiiu maavanem Riho Rahuoja ütles, et juhul, kui maavalitsused laiali saadetakse, tuleb Hiiu maavalitsuses koondada kõik 17 töötajat. Kui kõik 17 teenistujat koondatakse, siis on hüvitise hinnanguline summa koos maksudega kokku 25 000 eurot ehk kulu on päris väike. “Sama palju läheb rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt ühekordselt maksma ühe töökoha Tallinnast väljaviimine,” võrdles Rahuoja. Riigi kinnisvara aktsiaseltsile (RKAS) kuuluvas maavalitsuse majas jääb tühjaks 14 kabinetti, koos koridoride, saalide ning abiruumidega nagu raamatukogu, arhiiv, serveriruum, ligi 1000 ruutmeetrit pinda. Kõige enam paneb maavanemat muretsema haldusreformi ja maavalitsuste likvideerimise ajaline kattumine. See tähendab, et äsja ühinenud omavalitsus peab maavalitsuste ülesanded osaliselt üle võtma ajal, kui tema enda struktuur ja ülesannete jaotus on alles kujundamisel.

 Facebook kommentaarid
 Lisa oma kommentaar (hiiuma.ee registreerinud kasutaja)
Kommentaariumisse saavad siseneda ainult registreerunud kasutajad!* 
Nimi: 
Salasõna: 

Registreerun kasutajaks

* Kui oled salasõna unustanud, saada registreerumisel kasutatud e-posti aadressilt kiri toimetus@hiiumaa.ee
 
 
Uudised