03.02.2017

RMK esitas jahiühendustele arved tekitatud ulukikahjude eest riigimetsas

 Foto: Kirsimetsa/Hiiumaa Fotoprojekt

31. jaanuaril esitas RMK 12 jahiühendusele arve möödunud aastal riigimetsas tekitatud ulukikahjude eest. Arved esitati 39 hektari metsa kahjustamise kohta, kus RMK-l tuleb kevadel uued puud kasvama panna.

 

RMK jahindustalituse juhataja Kalev Männiste sõnul tekkis 2016. aastal olulisi ulukikahjustusi vähem kui 2015. aastal, ent taasuuendamist vajavad alad on suurenenud viiendiku võrra.

 

Eelmisel aastal hüvitas RMK-le ulukikahjusid riigimetsas üheksa jahiühendust, nõutav kogusumma oli toona 5400 eurot ning metsakultuure rajati või täiendati 15 hektaril. Tänavu plaanitavad tööd 39 hektaril lähevad maksma 30 200 eurot. Jahiühendused peavad sellest tasuma 28 300 eurot, sest katavad osa kulust tööga. “Võrreldes varasemaga on tänavused tööd kallimad, sest proportsionaalselt rohkem on metsakultuuride taasuuendamist, mitte olemasoleva täiendamist, nagu mullu,” selgitas Männiste.

 

Põhiline metsakahjustaja on Eesti metsades traditsiooniliselt põder, kes sööb nii äsja kasvama pandud metsakultuuri, aga võib kahjustada ka noorendikku ja latimetsa. “Kõige enam on kahjustatud haavapuistuid, pindalaliselt 49% kahjustustest,” sõnas Kalev Männiste. “Sellele järgnevad männikud 40%-ga, kusjuures haavikutes puudutavad kahjustused valdavalt latimetsa, männikutes aga alles kasvama pandud puid.”

 

Maakondadest oli Männiste sõnul enim olulisi kahjustusi Tartumaa, Ida-Virumaa ja Põlvamaa metsades, nende arvele langes 42% kõigist olulistest ulukikahjustustest. Jahimehed hüvitavad riigimetsas tehtud ulukikahjud RMK-le tänavu teist aastat järjest, vastav kokkulepe sõlmiti pärast 2013. aastal kehtima hakanud jahiseadust. Kokku on RMK sõlminud riigimaa jahindusliku kasutuse lepingu 325 jahipiirkonna kasutajaga.

 

2016. aastal tekitasid ulukid riigimetsale kahju 536 hektaril, aasta tagasi oli olulisi ulukikahjustusi metsakultuurides, noorendikes ja latiealistes puistutes 654 hektarit. Jahimeestele esitatakse ulukikahjude eest arve juhul, kui kahjustatud ala tuleb uuendada või täiendada ning on selge, et kahjustus on tekkinud RMK-ga sõlmitud lepingu kehtivusperioodil. Kahju hindamise aktile eelneb Keskkonnaameti metsakaitseline ekspertiis.

 

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Põlula kalakasvandus ja Tartu puukool. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.

 Facebook kommentaarid
 Lisa oma kommentaar (hiiuma.ee registreerinud kasutaja)
Kommentaariumisse saavad siseneda ainult registreerunud kasutajad!* 
Nimi: 
Salasõna: 

Registreerun kasutajaks

* Kui oled salasõna unustanud, saada registreerumisel kasutatud e-posti aadressilt kiri toimetus@hiiumaa.ee
 
 
Uudised