15. KÄINA KIRIKU VAREMED

Varemed on Käina aleviku südames. Kivikirik ehitati 15. - 16. sajandi piirimail. Hiiumaal oli gooti stiilis Käina kirik oma 600 istekohaga suurim. Kirik hävis 1941. Kunstimälestisena on kaitse alla võetud mitu hauaplaati ja rõngasrist ukse kohal. Tulekahju hävitas palju kunstiväästusi: Neitsi Maarja, Püha Nicolause ja Püha Antoniuse altari, Rudolf Tobiase isa valmistatud oreli jt. Mitu sajandit oli kirik ka kihelkonnakeskus. Praegu on varemed konserveeritud, kavas on kirik restaureerida.

Käina vald pühitses oma 100. sünnipäeva 1993. aastal. Siinseid hiidlasi kutsutakse "odratolgusteks". Õllevilja otra on siin kasvatatud ammustest aegadest saati, kuna Käina kandi põllumaad on saare viljakamad. Öeldakse, et Kassari mehe pulmaõlu pidi olema selline, et kes tilga maitseb, see seliti suitsetab. Hiiu õlu on tuntud ja seda on ülistatud mitmetes laulu- ja luulesalmides.

Käina alevik on Kärdla linna järel suuruselt teine keskus saarel. Aastasadu on Käina olnud Lõuna-Hiiumaa tähtsaim keskus. Saare jagamisel ordu ja piiskopi vahel 1254.a. sai Käinast piiskopi-ala keskus.

Helilooja sündis selles majas 1873. a. Muuseumis on ulatuslik ülevaade tema elust ja loomingust.

Käina vallas on olukord mõne aastaga palju muutunud. Eriti elav on kultuurielu. 1992 loodi Käina Valla Kultuurikapital, samal aastal loodi kohalik näitering ja 1993 kinnitati Käina Valla Teatri põhikiri. Käinas on üks maakonna tugevamaid põhikoole. Avatud on palju müügipunkte ja söögikohti. Mõeldud on ka külaliste majutamise peale.

Kui Sul on kõht nii tühi, et ajab naerma ja suust sisse vaadates jalakannad paistavad (nagu olevat armastanud öelda Miku Kaarel), siis võid küll külastada saare ainukest rahvusvahelisse hotelliketti lülitanud restorani "Liilia".