13. SÄÄRETIRP

 

Sõites mööda Sääremäge jõuad Hiiumaa ühte kaunimasse paika, mida on mitmeti nimetatud: Orjaku säär, Kassari saba, Sääretirp. Auto jäta parkimisplatsile ja mine edasi jalgsi. Paremale hoidudes otsi üles kadakate vahele looklev rajake ja asu teele. Umbes 2 km pikkune merre ulatuv järjest ahenev kruusane seljandik viib Sind Hiiumaa edelatippu. Teekonna lõpuosas jääb taimi vähemaks, on ainult kruus. Tuulise ilmaga näed huvitavad nähtust - pikka maariba uhuvad kahelt poolt erinevates suundades lained või juhul, kui ühel pool loksuvad lained, võib teisel pool olla peegelsile vesi.

Legend räägib, et Leiger ja Tõll käinud sageli teineteisel külas. Tõll tüdinud viimaks ära rinnuni vees käies Hiiumaa külastamisest. Leiger hakkas poeg Antsuga "silda" ehitama. Milliseks ta valminuna sai, näed ise. Mõni jutt räägib, et "sild" sai valmis, aga merelained olnud tugevamad ja uhtunud valmis töö merre. Ka olevat Leigril palju muud teha olnud ja "sild" jäi selliseks nagu on. Enne päris lõppu kõndimist näed suurt kivihunnikut, mille on kokku kuhjanud arvukad Hiiumaa külastajad. Hea komme nõuab abistamist, aga kivid on tegelikult valesse kohta saanud. Et tirpi edasi "ehitada" on kive vaja ikka päris maariba lõppu viia. Selle reisijuhi lugejale soovitame: võta just sellest kuhilast kivi ja vii päris lõppu - siis oled tõepoolest Leigrit aidanud ja mine tea, võib-olla saab Tõll veel ükskord kuiva jalaga Saaremaalt siia tulla.

Tagasi parkimisplatsile võid kõndida ka mööda mereäärt. Paremal pool meres näed üksteise järel Hiiumaa laide, hea nähtavuse korral ka Orissaare telemasti. Luiged on siin merevees täiesti tavalised linnud. Kui kõht on tühi, näksi merikapsast või maitse kadakamarju. Kui tahad ka "õnne" kaasa viia, püüa leida auguga kivi.

Hiiumaaga on olnud tihedasti seotud soome-eesti kirjanik Aino Kallas, kes elas ja töötas selles majas aastatel 1924 - 1938. Ta pidas Kassarit kohaks, kus ta sai oma loometööks jõudu. Hiiumaa-ainelised on "Reigi õpetaja" ja "Hundimõrsja". Veel on Kassaris kirjutatud "Pühajõe kättemaks", "Imant ja tema ema" jt. 1949 avaldatud luulekogus "Surmaluik" on mitu luuletust Kassarist ("Öö Kassaris", "Pastorale", "Tormi süda" jt). Mälestustahvel kinnitati majale, mis praegu kuulub kultuurilembelisele Arderite perekonnale ja mille ühte tuppa on kokku kogutud kirjanikule kuulunud esemed, 1964. aastal.

Nimetatud maja on huvitava ajalooga, sest siin on peatunud erinevatel aegadel palju tuntud inimesi. Algselt laskis selle maja kordonist elumajaks ehitada Kassari mõisa aidamees-valitseja Villem Tamm. See mees, keda kohalikud tema ilu pärast Ilusaks Villemiks nimetasid, oli modelliks Johann Kölerile. Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja Johann Köler oli 1863. a. mõnda aega Hiiumaal, peatudes Vaemla mõisas. Villem Tamm oli prototüübiks tema maalidel "Mustlane Hiiumaalt" ja ka "Hiiu talumees kirvega". V. Tamme näojooned on tuntavad J. Köleri Kristuses monumentaalfreskol " Õnnistav Kristus" (1879), mis on Tallinnas Kaarli kirikus ja samuti maalil "Tulge minu juurde", mida hoitakse Kunstimuuseumis. V. Tamme on kuulsaks teinud ka A. Kallas, kes tema majja elama asus. Kohalike elanike arvamus usinast mõisateenijast oli aga kaunikesti nigel.

1920.a. suvitasid selles majas ka tuntud eesti maalikunstnikud Kristjan ja Paul Raud. Paul Raua maalil "Kassari neiu ketramas" on kujutatud kohalikku tütarlast Leena Suusterit. Leena Suusteri järgi maalis kunstnik ka Lydia Koidula portree. Siin peatus kunagi Marie Under, kelle isa Priidu Under oli Kassari koolis õpetaja. Marie Underi üks luuletustest kannab nime "Kassari kabeliaed", meenutades paika, kus puhkavad tema emapoolne vanaema ja vanaisa. Kassarist on pärit ka Deboora Vaarandi emapoolne vaarisa. Poetess peab end suurelt osalt ka hiidlaseks, tuntud on tema luuletus "Kassari murumõte".

Aastal 1970 said Kassarimaile endale suvekodu Ellen Niit ja Jaan Kross. Päris nende lähedal elavad kunstnikud Ene ja Ants Viidalepp. Kassari on koduks saanud Silvia Rannamaale ja Harald Suislepale. Siin elas ka Olev Eskola, kes on maetud Kassari kabeliaeda. Sagedane Kassari külaline oli Voldemar Panso, kes oma raamatuga "Naljakas inimene" on kuulsaks teinud Lepa Anna (Sooba Anna).