Kui Sa tulid meid külastama, siis loodame, et see reisijuht on Sulle abiks. Hiiumaa vaatamisväärsuste, looduse, kultuuri ja elu-olu kohta on ilmunud viimasel ajal ammendavalt kirjutisi ja infolehti. Praegu pakume Sulle ühe võimaluse - tutvuda Hiiumaaga mööda viitadega tähistatud teid.
Sellised tuletorni sümboliga
viidad saadavad Sind ringil ümber Hiiumaa, aidates püsida
õigel teel. Samuti on selles reisijuhis sageli viiteid
kilomeetripostidele. See on vajalik, sest kilomeetrite
numbrid võivad olla erinevad kui reis kulgeb vastassuunas.
Meie ühine teekond Hiiumaal algab kagust ja suundub
vastupäeva ümber saare. Endastmõistetavalt ei sisalda see
reisijuht kõike kõigist huvitavamatest kohtadest.
On huvitav märkida, et esmakordselt saarele tulnud teavad öelda peaaegu alati ainult samu fakte või kohtasid: Kõpu majakas, Suuremõisa loss, Ristimägi, Sääretirp, Kassari, Kärdla, odratolgused, kadakad, laiud, hiiu naljad, legendid. Vähem teatakse hiidlaste elust saarel, nende muredest ja probleemidest. See on mõningal määral ka mõistetav, sest peaaegu 50 aastat oli saar piiritsooniks, kuhu pääses ainult erilubadega. Nüüd on Hiiumaa avatud kõigile. Tahame muuta saart, kust võõraid eemale hoiti, saareks, kus külalised on teretulnud.
Enne reisile asumist on kindlasti kasulik teada üldandmeid. Hiiu maakond on vabariigi väikseim - 1023 km2 (koos väiksemate saartega). Suuremad saared on Hiiumaa 989 km2, Kassari 19 km2 ja Vohilaid 4 km2. Hiiumaa ümbruses on rohkesti laide ning ajuti veest kerkivaid rahusid, kokku 200 ringis. Saare vahetus läheduses on meri madal, kõige tuntum kari Hiiumadal asub loodes.
Saare kuju ja sünni kohta on mitmeid kirjanduslikke fantaseeringuid. Saare piirjooni kirjeldab Hiiumaaga tihedalt seotud soome-eesti kirjanik Aino Kallas oma novellis "Reigi õpetaja". Ta iseloomustab kaardilt nähtud Hiiumaad, mis on "... nende neljakandiliste timpsaiade sarnane, mida müüakse Tallinna turul. Reigi kohal ajab rand kaugele kahele poole meresse kaks sarve, mis on Kõpu ning Tahkuna neemed. Sääl nende sarvede vahel on tume metsasaar, otsekui muhk härja otsaesisel ning sene nimi on Kõrgessaare...". Tema kuju on nähtud ristikujulisena, linnupesana pilvede küljes rippumas või musta tähena läiklevas meres. J. Smuuli ooperilibretos "Tormide rand" on öeldud, et kui maailm loodi, lõi jumal ka Hiiumaa.
Hiiu saar hakkas merest üles kerkima umbes 10 000 aastat tagasi. Kõige enne tõusis Kõpu poolsaar. Hiiumaa kõrgeim punkt (68,5 m ü.m.p.) ongi Kõpus. Saare maapind on ühtlaselt tasane, kohati on järsuveerelisi künkaid (Kõpus, Paladel, Tahkunas). Saare läbimõõt läänest itta on 60 km ja põhjast lõunasse 40 km. Väheliigestatud rannajoone pikkus on 325 km.
Maapinna kerkimine jätkub ka käesoleval ajal. Praeguse saare umbkaudsed kontuurid kujunesid vaevalt 3000 aasta eest. Hiiumaa aluspõhja moodustavad lubjakivid on kohati maapinna lähedal ja kaetud õhukese mullakihiga (Sarve, Heltermaa), enamasti aga kaetud savi ja kruusliivaga. Saare idapoolses osas leidub viirsavi. Metsarikkuselt on Hiiumaa maakondade seas esikohal - 70% saare pindalast on metsa all. Sood paiknevad põhiliselt saare keskel (7%). Põllumajanduslikku maad ja asulaid on seega alla 20% pindalast.
Taimeliikide poolest on saar rikkalik. Siin kasvab ligi 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 liigi on võetud looduskaitse alla, nende seas jugapuud, luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina. Metsades on põtru, metssigu, hirvi, metskitsi, rebaseid, ilveseid ja kährikkoeri. Käina laht on lindude pesitsemis- ja peatuspaik. Üle Hiiumaa kulgevad olulised linduse rändeteed.
Rahvaarv (01.01.1994) on 11 863 inimest, s.h. Kärdla linnas 4273, eestlasi 99%. Hiiu maakonnas on neli valda: Käina, Emmaste, Kõrgessaare ja Pühalepa. See on lühidalt tehtud ülevaade.
Hiiumaa arengut läbi aastasadade tutvustame pikemalt meie reisi sihtkohti kirjeldades. Samuti ei saa mööda minna legendidest ja sekka naljalugudestki. Kui Sa soovid põhjalikumalt tutvuda Hiiumaaga, siis on võimalik kasutada giidide abi. Kärdlas asuvast Turismi Infopunktist saab nõu ja abi ning uut ilmunud infot Hiiumaa kohta.
Peale pooleteisttunnist laevasõitu oled jõudnud Hiiumaale - Heltermaa sadamasse. Peatu hetkeks suure majataolise viida juures ja loe läbi, mida Sulle teada antakse. See tuleb kasuks!
Enne Sinuga koos reisile asumist tahaksime selles reisijuhis natuke "avada" teadmisi hiidlastest kui nalja- ja naeruhimulistest inimestest ja mida mõista sellest, et hiidlased kuuluvad "seltsidesse".
Huumor on alati hiidlase orgaaniliseks loomuomaduseks, osaks teemast endast. Hiidlase nali - see pidi olema nagu muuseas saadetud repliik, mille mõtet alles mitmendal päeval taipad. Öeldakse, et hiidlane räägib just nii palju tõtt, et vale koos seisaks. Juhan Smuul, Voldemar Panso, Herman Sergo, August Mälk - need kirjanikud on mõttekäänakutega ja põiklevate vastustega ütlemisi oma loomingus kasutanud. Nalja olevat armastanud eriti hiiu mehed, enamus naljalugusid ja pilkejutte ongi nende suhu pandud. Väga paljud naljalood on seotud Käina ja selle ümbrusega. Kaigutsi külas on olnud mitu naljameest. Tuntuim neist on peiar Miku Kaarel (Kaarel Tischler-Ulpus 1862-1938), kelle lugusid rahvasuu pajatab. Voldemar Panso oma raamatus "Naljakas inimene" on Lepa Anna näol ka ühe hiiu naise naljalugude rääkijana kuulsaks teinud.
Hiidlased on tihti asju ja olukordi sõnasõnalise tõlgendusega pea peale pööranud ja inimesi oma vastustega kimbatusse ajanud. Tallinna Hiidlaste Seltsi poolt on nüüdseks välja antud neli kogumikku hiidlaste nalju ja pilkelugusid. Ka teab peaaegu iga hiidlane millisesse "seltsi" ta kuulub. Seltsid väljendavad ja esitavad elanike ühiskondlikke karikatuure. Nii tuuakse välja silmapaistvaid omadusi või nähtusi ühe piirkonna - valla või isegi küla kohta, näidates ära, millega need teistest erinevad. Suurem osa tuntumaid "seltse" on seotud elanike asukohaga. On ka "seltse", millesse kuidagi teisiti on püütud hiidlasi ja mittehiidlasi klassifitseerida. Kokku on võimalik loetleda kuni 40 erinevat "seltsi" hiidlasi. Mandrirahvale on vast enamtuntud: kohvilähkrid, vandiraiujad, odratolgused, pätakavallamehed, tõrvakõplased, ehthiidlased, hobuhiidlased, märahiidlased ja hapupiimalähkrid.
Hiiumaad on nimetatud ka legendide saareks. On mitmeid kohti, mis on seotud rahvajuttudega. Mõned neist on tõesemad, mõned vähem. Hiiumaa ajaloo lähemast minevikust on üldiselt vähe kirja pandud, kuid on olemas väga sügavale juurdunud suulised legendid ja lood, mis püüavad üldjuhul ära seletada mõne koha või juhtumi tekkeloo.
Tee küsimisega peate Hiiumaal ettevaatlik olema. Selle kohta on üks Miku Kaarli lugu. Kord küsis mandrimees Kaarlilt: "Kuhu see tee siit läheb?" Ja sai vastuseks: "Ei ma mõtlegi, et ta siit ära läheb. Nii kaua kui mu silmad on näinud, on ta siin paigal püsinud". Et seda ei juhtuks, on kindlam reisida koos selle reisijuhiga.
Heltermaad on talunimena mainitud juba 1620. a. ürikutes. Sadam ehitati siia 1870, sest Vahtrepa jäi laevadele liiga madalaks. Aurulaevaühendus mandriga algas laevaga "Progress". Praeguseks on Heltermaa kujunenud Hiiumaa kõige tähtsamaks reisisadamaks. Stabiilne praamiühendus on väga vajalik. Side mandriga mööda merd on hiidlastele lihtsalt teepikendus ja endastmõistetav. 1993. a. teenindas praamiliini RAS Eesti Merelaevandus oma alustega "Vohilaid", "Ahelaid", "Kõrgelaid" ja "Hiiumaa". 1993. a. talvel sai kasutada ka jääteed. Heltermaal on alustatud uue sadamahoone ehitamist ja ühe kaldaaparelli väljavahetamist. Kavas on täiendava praamikai ja külalissadama väljaehitamine. Praegu kasutavad Heltermaa sadamat ka kaubalaevad.
Varasematel aegadel olid tähtsamad sadamad ka Suursadam saare kirdeosas, Kõrgessaare loodes, Kärdla ja Lehtma põhjas, Orjaku kagus ja päris Heltermaa läheduses Vahtrepa sadam.
AS-le Dagomar kuuluvast Lehtma sadamast on kujunenud arvestatav piiri- ja tollisadam külalistele, ennekõike jahtidele. Vanade sadamate kasutuselevõtmiseks on juba olemas ideekavandid. Orjaku sadamas tehakse ettevalmistusi praamiühenduse pidamiseks Saaremaaga (Triigi sadamaga). Kärdla sadama taastamiseks on loodud ühendus "Kärdla Sadam". Vahtrepa ja Kõrgessaare on maapinna kerkimise tõttu laevadele madalaks jäänud.
Heltermaa nime saamisloost räägitakse Hiiumaa vägilase Leigriga seotud muistendis. Leiger ja tema naine Piret olid saare omanikud. Kord jõudnud Leiger siiakanti ja näinud kahte meest vaiu maasse raiumas. Need olid kaks Vormsi meest - vennad Per ja Ter. Mehed kohkunud suurt meest nähes, visanud kirved mahad ja pannud jooksu paadi poole. Ter jõudnud varem randa, lükanud paadi vette ja hakanud eemale sõudma. Per hüüdnud venda appi: "Helpa Ter! Helpa Ter!" (rootsi keeles "hjälpa Ter" - eesti keeles "aita, Ter"). Leigril hakanud võõrast kahju. Tõstnud Peri õlgadele, sammus vette ja pani mehe paati. Randa, kus Per hüüdis "Helpa Ter!", hakanud Leiger nimetama Elptermaaks. Hiljem saanud see koht nime Heltermaa. Siin elavaid hiidlasi nimetatakse hobuhiidlasteks. Nendel olnud osavad hobused, kes üle jääpragude hüpanud.
Nüüd sõida edasi mööda peateed Suuremõisa poole.
Kuna oleme oma reisi alguses, siis peaksime natuke puudutama ka n.-ö. aegade alguse Hiiumaad. Millal on saar asustatud? Arheoloogide poolt muististe leviku kaardid näitavad Hiiumaad üsna "tühja saarena". Hiiumaal viidi esimene muinasjäänuste registreerimine läbi alles 1923. a. suvel. Hiiumaa on seni kõige vähem uuritud piirkond Eestis. Toetuda saab enamasti vaid juhuleidudele. 1972.a. avastati aga Kõpus Ülendi külas seni vanim asulakoht (III-IV at e.m.a.). Esmakordselt on Hiiumaad mainitud vanades ürikutes 1228.a. - ja jälle kui "tühja saart", mille nimeks on Dageida. Oluline asustamine algas 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. 1254 jaotasid saare omavahel kaks võimu - Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskop. 1563. aastast kuulub saar Taani ja Rootsi vahelise sõja tulemusena Rootsile. Siit alates on saarel rootsikeelne nimi Dagö - Päevasaar. 1624. a. ostulepinguga kuulub 3/4 saart rootsi aadlikule Jacob de la Gardiele (1583- 1652). Põhjasõja tulemusena jääb saar 1710. a. Venemaa impeeriumile. 1781 toimub 1200 hiiurootslase väljasaatmine Venemaale. Samal ajal saabub Hiiumaale Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744-1811), kellest saab saare omanik pea 20 aastaks. 1866. aastaks on Hiiumaa administratiivne jaotus välja kujunenud, loodud on Pühalepa, Käina, Reigi, Emmaste kihelkonnad.
