3. SOERA TALUMUUSEUM

 

Kõige parem viis tutvuda sellega, kuidas vanasti hiidlased elasid, on külastada mõnda vana talu. Üheks selliseks võimaluseks on Soera talumuuseum, mis on Pühalepa valla muuseumiks. Aimu hiidlaste endisaegsest elust on võimalik ammutada veel Hiiumaa koduloomuuseumist (Kassari), Hagaste tuulikukompleksist, Mihkli talukompleksist (Malvaste). Samuti on paljudes hiidlaste kodudes säilinud esivanemate tarbe- ja tööriistu. Soera talumaja on ehitatud 1848, muuseum rajati siia 1979. Mõned tööriistad ja mööbliesemed on toodud ka teistest Hiiumaa taludest, et anda tõetruum pilt muistsest perioodist.

Eesti talurahva põhiliseks elukohaks läbi sajandite on olnud kolmeosaline rehielamu. Talumaja koosnes samuti kolmest osast: eluosa, rehetuba ja rehealune. Konkreetselt Soera talus on kõige vanem osa rehetuba. Rehetoa nurgas seisab suur reheahi, mis andis sooja. Üleval partel kuivas sügiseti vili, põrand oli tavaliselt paekivist, Soera talus aga on muldpõrand. Tavaliselt oli siin ka peremehe tööpink ja tööriistad.

Soeras ehitati järgmisena elutoa osa. Hoone ehk elutuba ehk eluosa oli kõige tähtsam paik - siin elati. Suures avaras köögis on eraldi naiste töö pool ja meeste töö pool, nurgas suur leivaahi pliidiga, seina ääres puusohva ja seinapink. Kuna pered olid suured, kasutati kõiki paiku, millele pikali heita sai magamiseks, nii ka siin.

Kõrval on kambrid - neitsikamber, perekamber. Neitsikamber oli tavaliselt kütteta. Ju voolas neitsite soontes piisavalt kuum veri.. Perekambri lahutamatuks osaks oli loomulikult häll, kus tavaliselt pere pesamuna magas.

Kolmas osa majast - rehealune oli suur ja avar, siin toimus viljapeks ja tuulamine. Selle tarvis avati vastakuti rehealuse uksed ja läbi suure sarja tuulati vilja. Talus kasvatati ka lina ja selle töötlemise tarvis oli hulga tarvilikke vahendeid ühte rehealuse nurka koondatud. Teises nurgas seisiab käsikivi, et pudru jaoks paras ports jahu-tangu jahvatada. Lisaks seisab rehealuses veel hulganisti igasuguseid tarvilikke tööriistu nii nagu korralikule majapidamisele kohane.

Kõrvalhoonest on Soeras säilinud seni suitsusaun, mida ka ettetellimisel seni veel pruukida saab. Selle kõrval paargu (suveköök), kus sauna tarvis vett soojendatakse. Muuseumi aegu on paargusse ka sepikoja riistad paigutatud, kuna tõeline sepikoda ära lagunes. Siis veel kartulikelder, vana kaev ja laudavare. Ait seisab täies hiilguses, mille ühes pooles on eksponeeritud kirstud.

Väljaspool aeda seisab nn. tõllakuur, kus kõik riistad, mis hobuste ja põlluharimisega kokku käisid.

Talumuuseumile lisab oma võlu see, et saab ka endisaegseid mõnusid maitsta: koduõlut, koduleiba, vahel ka soolasilku.