5. RISTIMÄGI

 

Ristimägi on üks populaarsemaid paiku Hiiumaal. Seletusi Ristimäe tekke kohta on mitmeid. Siinkohal mõned neist.

Tuntud legend räägib kahest pulmarongist, kus kokkupõrke tulemusena sai ühest rongist pruut ja teisest peigmees surma. Ellujäänud abiellusid omavahel ja hukkunute mälestuseks pandi esimene rist. Märksa reaalsem ja usutavam on ristide panemine 1781. aastast, mil Reigi - Kõrgessaare rootslased olid sunnitud lahkuma oma kodusaarelt. Siin olevat nad pidanud oma lahkumisjumalateenistuse ja püstitanud esimese risti.

Tänaseni on tavaks, et iga esmakordselt sellest paigast mööduja teeb oma kätega looduslikust materjalist risti väljarännanud rootslaste mälestuseks.

20. augustil 1991 avati hiiu-rootslaste järeltulijate poolt Ristimäel väike mälestuskivi tähistamaks väljarände 210. aastapäeva.

Suuremalt jaolt on Tahkuna poolsaar liivane, kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tahkuna on eeskätt metsamaa. Ta on tuntud oma seene- ja marjarikkusega. Poolsaare keskosas on kinnikasvanud järvi (Suurjärv, Kodeste järv). Keset rabamännikut võib leida ka väikese poolehektarilise veesilma - Põhjatu järve. Poolsaare põhjaosas on loodusharulduse jugapuu kasvukoht. Neid on nii põõsakujulisi kui ka mõne meetri kõrguseid. 1967. a. augustitormis sai mets kannatada. Tahkuna poolsaarel on registreeritud üle 50 liigi Baltimaade taimharuldusi. Tahkuna põhjaosas on luitemaastike ja nõmmrabade loodushoiuala. Haruldastest linnuliikidest pesitsevad merikotkas, sookurg, laululuik.

Pikka aega oli Tahkuna poolsaar asustatud rootslastega. Aastatel 1563-1720 oli Hiiumaa Rootsi valdustes. Ka pärisorjusest olid siinsed rootslased vabad. Kõrgessaare mõisnik Stenbock, kellele rootslased 18. sajandil kuulusid, ei tunnistanud seda. Otsene vastuhakk lõppes sellega, et vene keisrinna Katariina II andis välja ukaasi, mille kohaselt 20. augustil 1781 1200 rootslast Dnepri äärde saadeti. Nii jäid tolleaegsed rootslaste külad Malvaste, Mudaste, Kodeste, Kidaste, Tahkuna, Reigi tühjaks. Hiljem asusid sinna elama eestlased.

Tahkuna poolsaare metsades ja randades võib näha ka olnud sõdade jälgi. Juba enne Esimest Maailmasõda hakati siia rajama rannakaitsepatareisid. 1941. a. oktoobrikuus olid ägedad lahingud Balti meremeeste ja sakslaste vahel.