7. REIGI KIRIK

 

Reigi sai iseseisvaks kirikuks 1627. Siin oli puust kirik. 1802 valmis praegune kivikirik, mille ehitas tolleaegse Kõrgessaare mõisa ja rohkem kui poole Hiiumaa omanik O. R. L. von Ungern-Sternberg, keda tuntakse ka Hiiu Ungru, Raudröövli ja Ungru krahvi nime all. Kiriku ehitas ta oma vabasurma läinud poja Gustavi mälestuseks, kes ka kirikuaeda on maetud. Esimeseks pastoriks oli Reigis Paul Andreas Lempelius, kelle nime jäädvustas Aino Kallas oma jutustuses "Reigi õpetaja" . See teos tegi nii kiriku kui ka esimese kirikuõpetaja rahvusvaheliselt tuntuks. "Reigi õpetaja" ainetel on kirjutatud ka E. Tubina ooper ja J. Müüri kunstiline film.

Mitu Reigi pastorit on jätnud jälje Hiiumaa kultuurilukku. Carl Forsman pani juba 1755. aastal Reigi kihelkonda ametisse kaks kirikuõpetajat. Praosti kohustusi täitnud Gustav Felix Rinne asutas kihelkonda kaks kooli ja valmistas ette ka õpetajaid. Ta asutas Reikki laulukoori, oli Hiiumaa esimese laulupüha korraldajaid. Pastor Immanuel Rinne asutas ca 200-köitelise avaliku raamatukogu, mis oli Hiiumaal esimene. Reigi kirik ja üle tee kiriku vastas olev Reigi pastoraat on kaitse alla võetud kohaliku tähtsusega arhitektuurimälestisena. Kunstimälestisi on Reigi kirikus 26, neist 6 vabariikliku tähtsusega.

Kiriku vastas oli ka Pihla kõrts. See hoone läks kultuurilukku G. Ernesaksa ooperi "Tormide ranna" kuulsa kõrtsisüsteemiga. Maja lagunes ja lammutati 1940. aastatel.