11. VANAJÕE ORG

 

Laugel maastikul üllatab meid kuni 10 m sügavune liivaluite sisse uhutud org, selle põhjas voolava ojaga. Vee hoogne vool kisub kallastelt igal kevadel ja sügisel kaasa üha uusi osakesi, uuristab ülal kasvavate puude alused õõnsaks, kuni need vajuvad ojja. Jõeorg on kohalik geoloogiline kaitseala. On paigaldatud tõkkepuud, ehitatud trepid ja purded. Oja vesi on väga puhas ja toitub peamiselt allikatest. Siin käib kudemas ka lõhe. Jõe ümbruses olevates männikutes on rohkesti marju ja seeni. Läheduses kasvab jugapuid.

Emmaste vald hõlmab Hiiumaa lõuna- ja edelaosa. Siin on üks ajalooliselt väljakujunenud keskus - Emmaste.

Üks legendidest räägib, et Leigri üks poeg Leemet elas siinkandis. Tal olevat olnud üheksa tütart ja sellepärast hakanud vennad seda valda nimetama "Emaste". Sellest võib-olla ka "selts" - "emasteotsamehed". Emmaste vallas elavad veel sellised huvitavad hiidlaste "seltsid" nagu toobrihiidlased, vesihiidlased, liivastrampijad, varatõusjad jt.

Emmaste ajalugu on seotud samanimelise mõisaga, mis loodi 1780. Mõisa hoones on praegu Emmaste 9-kl. kool. Emmastes asub ka saare ainuke piimatööstus.

Hiiumaa lõunapoolset randa uhuvad Soela väina veed. Paar kilomeetrit Emmastest lõunas asub Tärkma küla. Siit on pärit ka üks saare ajaloo uurijaid TÜ dotsent Leo Tiik. Siin elas üks pillimeistreid Johannes Sooster.

Jausa külas sündis 1911 kirjanik Herman Sergo.

Juba siis, kui Saaremaal elas Suur Tõll ja Hiiumaal otsis eluaset Leiger, oli Kassari üks ilusamaid ja omapärasemaid paiku. "Parem kolm korda Kassaris, kui seitse korda Sotsis..." - hiidlane veedab meelsasti oma puhkuse "lõunas". Hiiumaa kaitseb Kassari saart külmade põhjatuulte eest. Kliima on siin nagu lõunamaa oma - soojem kui ülejäänud Hiiumaal. Kassarit kutsutakse kibuvitsa, kadakate ja hiiemetsade saareks. Samuti on ta
Hiiumaa puuvilja- ja marjaait.

Puulaid ja Orjaku. Puulaid on esimene ja tegelikult Hiiumaaga juba kokku kasvanud. Nime on ta saanud küttepuude ümberlaadimise kohana - vanasti vedasid hiidlased talvel küttepuid laiule, et kevadel neid halulaevadel Tallinna müügiks vedada.

Puulaiu ja Orjaku vahele jääb Reigi saar (rootsi keeles "rök" - suits), mis ka nüüdseks Hiiumaaga kokku kasvanud. 1254 kuulus laid piiskopile. Arvatakse, et esimesed puidust sillad ehitati Hiiumaalt Puulaiule ja sealt edasi Orjakusse juba 17. sajandil. 19. sajandi lõpul ehitati juba tammtee Puulaiu ja Orjaku vahele.

Umbes 700 aastat tagasi oli Orjaku veel iseseisev saar. Maapinna kerkimise tulemusena on Orjaku liitunud Kassariga. Räägitakse, et ega Orjaku elanikud end ikka Kassari inimesteks peagi. "Lähen Kassarisse", ütleb ta kui on plaanis saare idapoolsesse kanti minna. Samuti olevat Orjaku mehed ausad, võõraid ei puutu. Soela väinas uppujaid päästes tõmbasid omad välja aga võõrad viskasid tagasi öeldes: "Äi ole medekandi mees". Paremat kätt jääv Orjaku mõis on rajatud 17. sajandil ja tal on olnud mitmeid mõisnikke.

Paremat kätt on Kassari laht. Kassari lahes on merevetikat furtsellaariat, mida 1966. aastast alates on Orjaku sadamas traaleritega maale toodud. Vetikas kuivatatakse, rullitakse kokku ja veetakse Saaremaale.

Sadamat hakati siia ehitama juba 1912. aastast. Tänapäeval on Orjaku kaubasadamana tähtsuse minetanud. Siin on praegu purjespordikeskus.

Maanteest vasakule jäävad endise mõisa hooned ja park. Mõis rajati 18. sajandil ja läks Stackelbergide valdusesse. Pargis võib leida viinamäetigu, kellele kliima näib sobivat, sest nende arvukus ei vähene.