KÄRDLA

Külateelt tagasi suurele teele, sealt pööra paremale ja sõida kuni Kärdlani (6 km).

Foto: Tiit Leito
Foto: Tiit Leito / www.fotokogu.com

See on meie saare ainuke linn. Kärdla kui väike rootslaste küla oli arvatavalt olemas juba 14. sajandil, kuid vanim tänaseni säilinud kirjalik teade pärineb aastast 1564. Vanadest nimedest on tuntumad Kertil, Kärtellby, Kertel. Kärdla esimestest asukatest - rootslastest annavad märku mõned tänasedki koha- ning perekonnanimed. Kärdla enda nimi tuleb samuti rootsi keelest ja tähendab tõlkes soist, märga orgu. Linnast läbi looklev Nuutri jõgi on oma nime saanud Knudi-nimeliselt mehelt või tema talult. Kärdla on aedlinn (linnaõigused 1938). Sellest annavad tunnistust suured aialapid ümber väikeste puumajade, vuliseva veega kraavid ja ojad, palju puid, põõsaid ja lilli. Vana Kärdla ehk siis merepoolne osa on kui romantiline nukulinn, vanavanemate ja lapselaste koosolemise imeline maa. Kärdla hakkas eriti kiiresti arenema pärast seda, kui Ungern-Sternbergid rajasid 1829. aastal tekstiilivabriku, mille põhitoodanguks kujunes hästi töödeldud villane riie - kalev. 1941. aastal panid taganevad Nõukogude väed vabriku suure peahoone põlema ja nõnda sai otsa ka vabriku enda lugu.

Vabriku juhtkonna kavandatud ja korraldatud asulaplaneeringud ning elamuehitus aitasid luua mõnusat keskkonnda, mida tunneme-näeme tänini (tänavavõrk, suured krundid, palju rohelust jne). Kõigest sellest, mis Kärdlas juhtunud on, saab täpsema pildi Hiiumaa Muuseumi Kärdla majas ehk Pikas Majas, mis asub otse endise vabrikuhoovi servas ja oli pikka aega vabriku direktori elamuks. Sealtsamast lähedalt pääseb hästi ka supelranda. Rannapargis näha olev jutustab samuti Kärdla pikast ajaloost (vt infotahvlit). Kärdla sadam, mis asus kiviviske kaugusel, hävis sõjatules, kuid ujuda ja päikest võtta saab rannas ikka. 1970. aastate stiilis kohvik Rannapaargu on kujunenud üheks linna sümboliks, nagu ka 1863. aastal valminud kirik või Keskväljaku ääres kõrguv Pritsumeeste maja. Täna leiate sealt turistidele nii vajaliku infopunkti, kust võib küsida kogu Hiiumaa, aga ennekõike muidugi Kärdlas toimuva kohta.

Kärdlas elab umbes 4000 püsielanikku, nii et igaühel neist on hea meel kui suvekuudel siin rohkem rahvast liigub.

Legendid ja lood

Kärdla on tuntud ka oma sildade ehk trummide poolest. Hõbetrumm saanud oma nime sellest, et hiidlastel võttis selle ehitamine uskumatult kaua aega, mille peale parun öelnud: "Kui ma oleksin silla lasknud hõbedast, ja kiiresti valmis teha, oleks hind sama tulnud."