|
RISTIMÄGI
Sõida
Kärdlast Kõrgessaare suunas. Tore on linnast välja sõita Aia tänava kaudu,
kus saab kõige paremini näha allikaveelisi arteesia kaeve, mis kaunistavad
peaaegu igat aeda. Linna sildist on Ristimäeni neli kilomeetrit. Esimene
nõuanne: ära otsi mäge, vaid vaata suunaviitu. Kindlasti paned sa tähele
väikest parklat vasakul pool tee ääres - sinna oma auto, ratas või buss jätagi.
Päris Ristimäeni jääb sealt vaid mõni samm.
 Foto: Hanno Luukas
Tänane Ristimägi on liivakünklik ristidega kaetud ala kahel pool vana
maanteed, iseäranis aga vasakul pool. Meie Ristimäe kujunemise kohta on
erinevaid seletusi. Tänapäeval rõhutatakse kõige enam seost Reigi rootslaste
väljasaatmisega 1781. aasta augustis. Hoolimata kõigest, mida see väike
rahvakild oma õiguste nimel ette võttis, ütles maaomanik Stenbock umbes
tuhandele hiiurootslasele koha üles. Tsaarinna Katariina II kirjutas alla
ukaasile, mis lubas rootslastel ümber asuda Lõuna-Ukrainasse, uutele asustamise
alla minevatele maadele. Sellesse omapärasesse loosse oli segatud veel
mitmeid kõrgeid ametnikke, nagu näiteks Katariina soosik vürst Potjomkin.
Nõnda polnudki rootslastel muud pääsu kui nõustuda. 20. augustil 1781 kogunesid ümberkaudsetest
küladest pärit väljarändajad Ristimäele, kus peeti maha viimane jumalateenistus
oma kihelkonna piires. Pandi püsti rist, mille all Reigi kirikuõpetaja
C. Forsmann jumalasõna luges. Tehti vist ka väiksemaid riste. Nii jäeti
hüvasti paigaga, mis oli olnud rootslastele koduks juba vähemalt 400-500
aastat. 1782. aasta maikuus jõudis "tõotatud maale" veidi üle
poole rännakut
alustanuist. Esialgu olnudki Ristimägi selleks kohaks, kuhu saarelt lahkuvad
inimesed riste tegemas käinud. Nüüdseks on asjad vastupidi ning riste
teevad esmakordselt saarele tulijad.
Legendid ja lood
Aastaid oli Ristimäe kohta käibel aga hoopis teine lugu, mis rääkis kahest
pulmaseltskonnast. See jutustas aegadest, mil veel naaberkihelkonnast pruute
"tõmmati" ja pulmas mõõgavõitlusi peeti. Kojusõidul kohtusid kaks seltskonda, ühes
eesti-, teises rootsikeelne noorpaar. Kitsas tee ei lasknud neil takistusteta
teekonda jätkata, mistõttu puhkes tüli. Tapluse käigus sai ühest paarist surma
peig, teisest pruut. Ellujäänud abiellunud hiljem ja elanud õnnelikult koos elu
lõpuni. Just ühtede mälestuseks ja teiste ning ka omaenese õnne nimel on paslik
siia üks väike kohalikust materjalist rist teha. Loodus pakub palju võimalusi,
kuid loodusele haiget tegemine ei ole õigustatud.
NB! Ristimäele on püsti pandud ka huvitav mälestusmärk, mis seisab koos kahest
veskikivist. Selle avasid hiidlased koos kohale sõitnud hiiurootslaste järeltulijatega
päeval, mil möödus 210 aastat rootslaste väljasaatmisest -
20. augustil 1991. Kas see päev ütleb sulle midagi? Ma loodan, et jah. Eesti
kuulutas end sel päeval taas iseseisvaks.
|