SÄÄRETIRP

Liigu muuseumi juurest edasi, "mäest" üles suurele teele, ja sõida üle tee Leigri kuju suunas. Jälgi viita "Sääretirp".

Foto: Hanno Luukas

Sellist omapärast nime kannab maanina, mis esineb kaardil tihti Orjaku või Kassari sääre nime all. Et saada Sääretirbist tõelist naudingut, tuleb aega varuda. Suurelt teelt parklani on kolm kilomeetrit. Teejuhatajaks on suuna-viitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju. Leiger on ametis sillaehitusega (vt legendi).

Sõit Sääremäe harjal on samuti tore, muudkui kadakad ja merevaated. Jaanitule ja kokkusaamiste plats on suvel ka puhkajate seas populaarne, sest paljud eelistavad just sealset randa. Kuum päike soojendab madalad laheveed vannisoojaks ja rannad valguvad justkui iseenesest rahvast täis. On kiireid vettekastjaid, on unistavaid uitajaid. Oluline on, et see põhjamaine ilu püsiks inspiratsiooniallikana veel ka järeltulevate põlvede elupäevil.

Sääretirbi parklas avaneb samuti ilus vaade. Suur sinine avarus kadakakrässide kohal on nii paljulubav. Võib kohe seda suurt teed mööda minema hakata, kuid võib ka kadakatevahelise rajaotsa valida ja lähimasse randa kiirustada. Kaunim tee poolsaare lõppu jõudmiseks on seljandikul looklev jalgrada. Seal lõpus on aga nagu laulusalmis: "Vanasti kui maailm loodi, lõi ka jumal Hiiumaa ..."

Kui jätta kõrvale kõik legendid ja tundelisus, on tegu kirde-edela suunalise oosiga ehk mere poolt tugevasti töödeldud vallseljakuga, mis kõrgemas osas on kaetud taimestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Puudest-põõsastest on põnevamad kuslapuu, paaks-puu, türnpuu ja lodjapuu. Kaldapealsel looklevad merikapsaste read, mis õitse-mise aegu panevad ranna hurmavalt valendama. Kibuvitsaõite romantilisusest ei tasu rääkima hakatagi, seda teab igaüks niigi.

Legendid ja lood

Leiger, kes oli kunagi Saaremaalt Hiiumaale elama asunud, oli kuulus ka oma mõnusa sauna ja suurte kapsaste poolest. Just nende asjade pärast käis tema sugulane Suur Tõll sageli Hiiumaal Leigril külas. Nagu teada, ei meeldinud talle aga sugugi jalgu märjaks teha, mispeale Leiger otsustas poegadega kahe saare vahele silla ehitada. Mõeldud - tehtud. Veeti hulganisti kive kokku, p äris pikk vall sai valmis, kuid Saaremaani ei jõutud. Mis sundis töid lõpetama, pole päris täpselt teada, kuid karta on, et küllap see üks väike erimeelsus vägilaste vahel oli. Silla algus on aga tänini olemas - imekaunis Sääretirp.

Lähiümbrus

Kassari ühed kuulsamad suvitajad on olnud kirjanik Aino Kallas ja keelemees-diplomaat Oskar Kallas. Nende suvemaja juurde juhatab viit.