Sissejuhatus
Tuletorniringi raamat
1. Põhilise leppe kivid
2. Pühalepa kirik
3. Suuremõisa loss
4. Suursadam
5. Soera talumuuseum
6. Kärdla
7. Ristimägi
8. Tahkuna tuletorn
9. Reigi kirik ja surnuaed
10. Kõrgessaare-Viskoosa
11. Kõpu tuletorn
12. Vanajõe org
13. Sõru sadam
14. Orjaku linnuvaatlustorn
15. Hiiumaa Muuseumi ekspositsioonimaja
16. Sääre tirp
17. Kassari kabel ja surnuaed
18. Hiiu Vill
 

Supported by European Union
 
 

SUURSADAM

Mõisaõuest välja sõites tuleb võtta suund Kärdlale ehk otse üle Heltermaa - Käina maantee. Umbes 4,5 km pärast osutab viit Suursadamale. Jälgi ka järgnevaid viitu.

Foto: Toomas Kokovkin
Foto: Toomas Kokovkin / www.fotokogu.com

Suursadam, rootsi keeles Djuphamn ning saksa keeles Tiefenhafen, oli Hiiumaa tähtsamaid kaubasadamaid ning laevaehituskohti. Esmakordselt leidis paik sadamana mainimist 1593. aastal. 17. sajandil korraldas seal laevaehitust J. De la Gardie Hiiumaa mõisate rentnik, hollandlane Erasmus Jacobsson Bloedysel. Näiteks 1692. aasta aprillist 1693. aasta jaanuarini käis sadamas 231 laeva ning paati. Tol ajal seisis kai ääres aadlike laevade kõrval ka tavalistele hiidlastele kuulunud aluseid. See oli vilgas meresõiduperiood.

Suursadama peamised hooned pärinevad valdavalt 18.-19 sajandist, kuid tänaseks on kompleks paljude juurde- ning ümberehituste tõttu suure osa oma algsest ilmest minetanud. Erakordselt kaunina tõuseb esile paekivist sadamaait. Arvatavalt on tegu viljaaidaga, kuigi hoonet võidi kasutada ka laevaehituses vajaminevate materjalide ning tarvikute ladustamiseks. 18. sajandi alguse majanduse madalseis asendus uue tõusuajaga sajandi lõpus, mil Hiiumaal tegutses parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg. Kui temast Suuremõisa ostmise järel peagi ka Suursadama omanik sai, kujunes sellest kogu suguvõsale oluline laevaehituskoht ning kaupade sisse- ja väljaveo paik. Kuigi Suursadamas oli kivist ait olemas juba 1799. aastal, arvatakse, et praeguseni säilinud suurejooneline ehitis võib pärineda pigem aastast 1815.

Kahjuks jäi sadam ise aasta-aastalt madalamaks ning suurte laevade sissesõit oli liivaste leetseljandike tõttu üha enam takistatud. Ometi valmis just Suursadamas 1848. aastal parklaev Hioma, mis esimese Eestist pärit laevana ületas ekvaatori. Meeskonnas olid peamiselt hiidlased, kapteniks taanlane Marcussen.

Mereelu jätkub tänaseski Suursadamas. Praegu on tegemist peamiselt kalalaevade remondibaasiga. Suuremõisa Tehnikumi noored meremehed sooritavad siin oma praktikat, mõnikord seilab sadamasse võõramaiseid jahte.

Meresõidu paremate päevade kohta saab teadmisi väikesest muuseumitoast. Ka aidas eksponeeritud mootorid, päästerõngad, tuukriülikonnad ja tormiankrud jutustavad vanadest meremeestest ja nende raskest tööst.

Lähiümbrus

Hellamaa kõrgelt kaldalt avanevad kaunid vaated merele. Võimalus peatuda 1848. aastast pärit Hellamaa tuuliku juures. Möödud vanast Kuri koolihoonest ja õigeusu kiriku varemeist. Kooli juures on mälestuskivi kirjanik Julius Oengole, keda tuntakse ka J. Oro nime all.

 
eelmine kaart järgmine
       
       
       
       
avalehele avalehele in english Suomeksi auf Deutch