Sissejuhatus
Tuletorniringi raamat
1. Põhilise leppe kivid
2. Pühalepa kirik
3. Suuremõisa loss
4. Suursadam
5. Soera talumuuseum
6. Kärdla
7. Ristimägi
8. Tahkuna tuletorn
9. Reigi kirik ja surnuaed
10. Kõrgessaare-Viskoosa
11. Kõpu tuletorn
12. Vanajõe org
13. Sõru sadam
14. Orjaku linnuvaatlustorn
15. Hiiumaa Muuseumi ekspositsioonimaja
16. Sääre tirp
17. Kassari kabel ja surnuaed
18. Hiiu Vill
 

Supported by European Union
 
 

PÜHALEPA KIRIK

Nüüd on vaja pöörata peateelt vasakule või sõita kivide juurest tulles üle asfalttee ja liikuda otse edasi. Möödud kivivaremetest (kunagine Pühalepa kõrts) ja sõidad, kuni vasakult puude vahelt hakkab paistma kirik. Kiriku värava lähedal on väike parkimisplats.

Foto: Tiit Leito
Foto: Tiit Leito / www.fotokogu.com

Ehkki tegu on Hiiumaa vanima kivikirikuga, ei lase praegune 18.-19. sajandist pärit välisilme seda esmapilgul aimata. Aga just 1255. aasta paiku hakkas Saksa ordu siia endise puukiriku asemele kivist pühakoda ehitama. Esialgu tornita, kuid kaunilt võlvitud kivikirik sai valmis alles 14. sajandil. Kooriruumi seinal on säilinud üks pühitsemisristidest. Tegu oli üsna tavalise kindlus-kirikuga. Laepealsele pääsemise käigud on osaliselt veel tänagi näha (üks kooriruumi seinaorvas ja teine pikihoone lõunaseinas oleva sissepääsu lähistel). Kirik pühendati Pühale Laurentiusele. Liivi sõja käigus (16. saj.) rüüstati Pühalepa kirik täielikult, kuid 17. sajandi alguseks oli kõik jälle taastatud. Igal juhul olevat šotlasest admiral Clayton, kelle eluküünla katk saarel 1603. aastal kustutas, väärikalt kirikusse maetud. 17. sajandi esimesel veerandil rüüstasid pühakoda taanlased.

1636. aastal kinkisid Hiiessaare mõisnikud Gentschienid kogudusele uhke kivist kantsli (haruldane kogu Eestis) ja lunastasid endalegi õiguse matmiseks kiriku kooriruumi (praegu on nende hauaplaat kooriruumi lõunapoolse akna kõrval seinas).

Kiriku torni ehitamine algas alles 1770. aastal (aastaarv sissepääsu kohal) ja lõpliku kõrguse sai see 19. sajandi II poolel. Siis täitis kõrge torn ka meremärgi ülesandeid.

19. sajandil korrastati kirikut taas. Selleks ajaks olid pikihoone võlvid asendatud nn peegellaega, kooriruumi põhjaküljele ehitatud käärkamber ning 17. sajandiks valminud naistekoda lammutatud. Tehti uus põrand ning võeti ette muidki tarvilikke töid. Küllap just siis maaliti pikihoone seinale ka Malta ordu ristid, mida seostatakse Ungern-Sternbergide pere liikmete kuulumisega sellesse ordusse.

Peaaegu niisama laastav kui Liivi sõda oli kirikule ka nõukogude periood, mil pühakoda suleti, pingid raiuti välja, Tobiaste pere valmistatud orel lõhuti ja kirikust tehti ladu.

Taasiseseisvumise eelõhtul ärkas vaimujõud uuesti. Nüüdseks on tollal taas loodud kogudus saanud kiriku riigilt endale ja siin-seal säilinud varadki on pühakojas tagasi. Arvatavalt juba sõjapäevil kaduma saanud altaripilti asendab V. Seina loodud värviküllane klaasvitraaž. Kirikus toimuvad regulaarsed jumalateenistused ning kontserdid.

Legendid ja lood

Legendi kohaselt polnud kiriku ehitamise algus kuigi lihtne, sest kõik, mis päeval valmis sai, oli hommikuks lõhutud (võimalik, et see lugu käis esialgse puukiriku kohta). Eks see kõik ikka kuradist või tema kohapealsetest käsilastest oli, arvati siis. Et kirikuehituseks Jumalale meelepärasem paik valida, võeti appi kaks musta härga. Teadupoolest ei ole jumalaloomad nõnda salakavalad kui inimeseloomad, mistõttu kuulavad ka paremini Jumala tahet ning käsku. Kuhu härjad neile järele lohisema pandud kivid viivad, sinna ka kirik ehitatakse, seisis otsuses. Selleks otstarbeks pruugitud lapikut kivi võib kirikaia värava lähistel põõsaste all tänagi silmata. Ometi teab rahvasuu pajatada, et talumehed meelitasid härgi neile sobivas kohas käima rammusa rohuga. Mine võta kinni, kus tõde, kus vale.

Hoolimata ehitise suursugususest, olnud pühakoja uks nii madal, et hiidlaste vägilane Leiger pidanud sinna käpuli kui koerakuuti sisse pugema. Seepärast Leiger kirikus ei käinudki.

 
eelmine kaart järgmine
       
       
       
       
avalehele avalehele in english Suomeksi auf Deutch