Sissejuhatus
Tuletorniringi raamat
1. Põhilise leppe kivid
2. Pühalepa kirik
3. Suuremõisa loss
4. Suursadam
5. Soera talumuuseum
6. Kärdla
7. Ristimägi
8. Tahkuna tuletorn
9. Reigi kirik ja surnuaed
10. Kõrgessaare-Viskoosa
11. Kõpu tuletorn
12. Vanajõe org
13. Sõru sadam
14. Orjaku linnuvaatlustorn
15. Hiiumaa Muuseumi ekspositsioonimaja
16. Sääre tirp
17. Kassari kabel ja surnuaed
18. Hiiu Vill
 

Supported by European Union
 
 

SÕRU SADAM

Jätka sõitu Emmaste suunas. 20 km pärast tuleb pöörata paremale ehk Sõru sadamasse suunava viida järgi.

Foto: Tiit Leito
Foto: Tiit Leito / www.fotokogu.com

Sõruotsast on saanud turismimaastikul oluline koht alles viimastel aastatel. Enamikule on see lihtsalt sadam, kust peetakse ühendust Saaremaaga. Ajaloolaste arvates võib aga 1254. aasta Hiiumaa jagamise dokumendis nimatatud Sarwot seostada Sõruga. Arvatavasti hiljemalt 16. sajandil seisis siinsel kaldapealsel ka väike kabel. Järgmine pühakoda kerkis hollandlasest laevaehitaja ja ettevõtja Erasmus Jacobsson Bloedyseli algatusel 1690. aastail ja kaotas kirikuna tähenduse alles 19. sajandi lõpus - pärast Emmaste kiriku valmimist 1867. aastal. Igal juhul on sadamakoht Soela väina Hiiumaa-poolses küljes olnud muistsetest aegadest peale, ehkki sadamaehitusest kaasaegsemas tähenduses võime rääkida alles 19. sajandi lõpust - 20. sajandi algusest alates. Sel ajal hakkasid talupojad rohkem tegelema laevaehituse ja meresõiduga ning kasvas ka Tsaari-Venemaa sõjanduslik-merenduslik huvi siinsete alade vastu. Nõnda langesidki tähtsamad süvendus- ja ehitustööd Sõru sadamas Esimese maailmasõja eelsesse aega.

Iseseisvusaja esimestel aastakümnetel tunti Emmastet Eesti meremeesterikkaima vallana. Kahtlemata andsid sellesse oma panuse ka Sõru rannakülade lasterikkad pered. Aastail 1937-39 ehitati Õngu rannas purjelaev Alar, mis praegu seisab sadamas kui meresõidu mälestusmärk. Sõrul tegutses kool, oli oma palvemaja ja kõrtski. Sõruots kannatas nö strateegilise kohana ka II maailmasõja eel ja ajal, mil rajati Tohvri rannakaitsepatareid. Paljud pered pidid seetõttu kodust lahkuma ja uut eluaset otsima. Tõsi, suuremat kasu neist militaarehitistest ei tõusnud. Kui, siis ehk see, et mõni kohalik inimene sai ehitusel tööd ja militaarajaloohuvilistel on nüüd, kus oma uudishimu rahuldada.

Nõukogude perioodil teati Sõru sadamat ennekõike väikese kalasadama ja kalavastuvõtupunktina. 1996. aastal hakati siit taas pidama ühendust Saaremaaga. Tänast Sõru kandi inimest iseloomustab aktiivsus mitmes mõttes. Sõrulastel on isegi oma tarbijate ühistu ja kauplus.

Mälestust vanadest aegadest aitab elustada väike rannakultuuri ja kohalikku külaelu tutvustav muuseum, mis loeb oma sünnipäevaks 1999. aasta 12. maid.

Suured sadamahooned on kohandatud suveürituste läbiviimiseks. Eriti populaarsed on Sõru ranna jaanituled.

Lähiümbrus

Teel Sõrule võid põigata näiteks Mänspäe kiriku ehk kabeli juurde.

 
eelmine kaart järgmine
       
       
       
       
avalehele avalehele in english Suomeksi auf Deutch