Sissejuhatus
Tuletorniringi raamat
1. Põhilise leppe kivid
2. Pühalepa kirik
3. Suuremõisa loss
4. Suursadam
5. Soera talumuuseum
6. Kärdla
7. Ristimägi
8. Tahkuna tuletorn
9. Reigi kirik ja surnuaed
10. Kõrgessaare-Viskoosa
11. Kõpu tuletorn
12. Vanajõe org
13. Sõru sadam
14. Orjaku linnuvaatlustorn
15. Hiiumaa Muuseumi ekspositsioonimaja
16. Sääre tirp
17. Kassari kabel ja surnuaed
18. Hiiu Vill
 

Supported by European Union
 
 

VANAJÕE ORG

Kõpu poolsaar on täis salapära ja põnevust. Kui aega jätkub, vaata ringi, käi läbi loodusrajad, põika Ristna randa. Kui aga aega pole, sõida sama teed tagasi, otse mööda sirget asfaltteed Käina-Emmaste suunas. Pööra Emmaste peale ja jälgi viitu.

Foto: Hanno Luukas
Foto: Hanno Luukas

Vanajõe org on koht, mis kinnitab, et Hiiumaal on olemas kõik see mis nö päris Eestis: jõed, järved, mäed ja orud. Just orgude olemasolu on siinses maastikus imekspandav, sest tasasest maapinnast veel allapoole laskumine näib võimatu. Ometi on see org oma kõrgete liivaste kallaste ja salapärase lahja kohvi värvi veega tõeline kaunitar. Kaitse alla võeti org 1962. aastal, kuid huviorbiidis oli ta juba sajandeid tagasi. Tõepoolest, sellest väikesest ojast või hiidlaste keeli jõest mitte kuigi kaugel asuvas Õngu külas töötas hiljemalt 16. sajandil vesiveski. Väidetavalt tekkis 18. sajandil tüli selle omaniku - Vaemla mõisniku - ja Ungern-Sternbergi vahel, kelle maadelt jõgi läbi voolas. Viimane otsustas veele maksu peale panna. Kuna Vaemla parun keeldus maksmast, laskis Ungern-Sternberg pärisorjadest talupoegadel vee ümbersuunamiseks kraavi kaevata ning vesiveski pidi oma jõu mujalt muretsema. Pehmes liivapinnases kujundas voolav vesi endale kiiresti järjest sügavama ja looduslikuma sängi, mida hakati kutsuma Uueks jõeks. Ka vana jõe kuiv säng on maastikul aimatav.

Praegugi kujundab loodus ise sealset maastikku. Peaaegu igal aastal kukub mõni suurtest puudest oru servast alla, purustades piirdeid ja jooksutades liiva. Kui me räägime, et Hiiumaa on suures osas liivane saar, on just Vanajõe org sobivaks paigaks, et selles veenduda.

See on koht, kus kasvab ohtralt näsiniint, kuhu tuleb kudema meriforell, kus kevade hakul ründavad tuhanded sääsed ning kus püüab kodu rajada nö linnast maale koliv Euroopa naarits. Nimelt üritatakse praegu, tõsi, päris suurte raskustega, taastada loodusest niisama hästi kui välja surnud Euroopa naaritsa asurkonda. Loomakeste ettevalmistamine iseseisvaks eluks toimub Tallinna loomaaias. Tänaseks on olemas küll esimesed looduses sündinud naaritsad, kuid probleemid ei ole veel lõppenud.

Vanajõe oru kandis on omal ajal leitud ka värvimulda, mida veega segatult kasutati majade värvimisel.

Legendid ja lood

Kuigi kohta kutsutakse Vanajõe oruks, kõnelevad legendid hoopis Uuejõe tekkest. Räägitakse kellestki töömehest, mõnikord Leigrist, kes väsinuna sinnakanti puhkama otsustas istuda. Enne lõi ta aga labida nii suure jõuga maa sisse, et vaevalt pool vart jäi välja paistma. Kui ta taas teele asutas ja labida maast välja tõmbas, jäi järele suur auk. August voolas välja vesi ja uuristas liiva sisse teed tehes ühtlasi ka sügava oru.

 
eelmine kaart järgmine
       
       
       
       
avalehele avalehele in english Suomeksi auf Deutch