HAK projektid

Ametikooli võimalused avarduvad


Harda Roosna | Hiiu Leht
Suuremõisa lossi restaureerimistöödega paralleelselt kaasajastati ja laiendati Hiiumaa ametikooli õppimisvõimalusi.
 Uuendati ehitajate-restauraatorite ja aianduse eriala õpilaste õppekeskkonda – nende jaoks on lossi alumistel korrustel nüüd uued klassid. Samuti on soetatud palju uut õppetehnikat, sh uus traktor. Õpetajate kantselei ruumides uuendati mööblit, täiesti uus sisu on ka kooli garderoobis. Üks osa projektist on kooli täielikult uuendatud toitlustusplokk.
“See projekt parandas oluliselt meie õppekeskonda ja praktilise õppe võimalusi,” kinnitas  Hiiumaa ametikooli arendusjuht Signe Leidt.
“Ma loodan väga, et see investeering siin toob kaasa uue arengu,” lisas projektijuht Ly Kaups.

Ei tunne äragi
 Kaups rääkis, milline saab kohe-kohe välja nägema uus söögikoht ja selle köök. Novembri lõpus seati köögis paika profipliidid, köögiriiulid, nõudepesumasin, külmikud, kõrvamajas pakiti lahti kohvimasinad, mööbel ja lumivalged serviisid…
Praegu veel remonditolmustesse ruumidesse tellis ehitaja AS EBC Ehitus suurkoristuse ja peagi antakse lossiruumid järk-järgult tellijale ehk ametikoolile üle.
 Pärast seda saab toitlustusploki mööbli ja nõud lõplikult paika seada ja hakkab tekkima arusaam kui kaunis siin nüüd kõik on.
 Toitlustusplokk asub ikka sealsamas, lossi eestvaates parempoolses hoonetiivas, kus koolipere ka varem süüa sai. Suuremõisa tehnikumi baari ei tunne kunagised kasutajad, ei kokad ega külastajad, siiski enam kindlasti ära.

 Kaasaeg vanas kuues
 Ülesanne, kuidas kaasaegne köök 150aastasesse lossihoonesse ära mahutada, oli paras pähkel tunnistab projektijuht. “Seinu selle tarvis ei muudetud ega lõhutud – kõik tuli sobitada neisse tubadesse, mis on,” kinnitas Kaups.
 Nii paiknebki köök neljas eri ruumis, külm köök ühes, soe teises ja nõudepesumasin hoopis kolmandas. Neljas ruumis on ka söögitoad. Mõisastiilis laudu-toole soetati sinna 60 sööja jaoks, stiilsed toidunõud sai ostetud 120 külastajale.
 Toitlustusploki sisustuse tarnis hanke võitnud Bestmarki Suurköökide AS. “Kogu köögi sisustus on profiriistad – neid juba tavalisse kauplusse ostma ei lähe – ja nemad on selles valdkonnas tõesti parimad,” oli Kaups koostööga rahul.
 Bestmarki Suurköökide ASi hooldustehnik Aivar Girin kinnitas, et neil on suurköökide sisutamisel suur kogemus ning koostöö klientidega jätkub ka pärast garantiiaja lõppu.

Uued võimalused
 Toitlustusplokk on mõeldud eelkõige koolipere jaoks, siin saavad süüa nii õpetajad kui õpilased, aga ka lossis asuva Suuremõisa lasteaed-põhikooli õpilased-õpetajad.
 Uue võimalusena saaks lisada Hiiumaa ametikooli õppekavadesse ka turismi. “See kõik lähiajal selgub, aga igal juhul on köök väga hea võimalus õppida-harjutada ka teeninduse aluseid,” unistas Ly Kaups, kes turismiettevõtjana suuresti iseõppija. “Miks mitte korraldada koolitusi ka kohalikele turismiettevõjatele ja turismivaldkonnas töötajatele,” pakkus ta välja mõtte.
 Lossi uut, külastusekeskuse funktsiooni arendades oleks nüüd võimalik teenindada ka sündmusi, mida lossis korraldatakse, näiteks pakkuda peolaudu ja catering teenust. “Oleks tore, kui siin oleks ka avalik söögikoht –  asukoht ja ümbrus on selleks ju ideaalne, et hooajal võiks siin olla väga omanäoline kohvik või restoran,” pakkus projektijuht.
 Eelkõige sõltub sisu operaatorist või vormist, milles toitlustusplokk toimima hakkab. Leidti sõnul on kaalumisel sihtasutuse moodustamine, mis korraldaks Suuremõisa lossi külastuskeskuse asju.



Restaureerimisõppe arengud Hiiumaa ametikoolis


Harda Roosna | Hiiu Leht
Saare ainsa kutsekooli, Hiiumaa ametikooli majas, Suuremõisa lossis käib suur restaureerimistöö, mis on loonud uusi suurepäraseid võimalusi restauraatori eriala õpetamiseks.
 Ametikooli uus restaureerimisõpetaja Andres Veel (37) on pikalt olnud ettevõtja. Neli aastat õppis ta Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias rahvuslikku ehitust. Sealt edasi tundus loomuliku järjena tulla Hiiumaa ametikooli restaureerimiseriala õpetajaks.

“Olen vanade hoonete renoveerimisega päris pikalt kokku puutunud ja sealt tuli ka vajadus ise õppima minna,” selgitas Veel, kes varemgi kutsekoolides õpetanud. Näiteks Hiiumaa ametikoolis on ta õpetanud traditsiooniliste vahvärk-konstruktsioonide ehitamist. Sel aastal annab ta Viljandi kultuuriakadeemias tööriistade sepistamise praktikat.

 Hiiumaa ametikoolis õpib tema hoole all kolm kursust restauraatoreid: kolm õpilast ühest varasemast kursusest, üheksa teise ja kümme esimese kursuse õpilast.

Tööd rohkem kui teha jõuab
 Õpilastel on parajasti käsil seinamaalingute puhastamine. Üks noormees teeb klistiiripumbaga krohviaukusid tolmust tühjaks, et need siis lubimördiga täita. Ühed kraabivad tellingutel seistes skalpelliga õhukest krohvikihti, teised toonivad luitunud seinamaalingut tumedamaks.
 Bioloogiat õppinud Juhan Heinma ütleb, et tuli kodulähedasse Hiiumaa ametikooli, et saada praktilisi oskusi ja omandada midagi uut.
 Kaimas Silk, kes on elukutselt sepp, õpib restaureerimist juurde oma senisele erialale. Küsimusele, kas restauraatoriamet ka piisavalt leiba lauale annab, vastab Silk, et kui oled tasemel, siis kindlasti: “Meistritel, kes teevad oma tööd hästi, on tööd nii palju, et nad ei jõua ära tehagi – nõudlust on.”
Restauraatoriametit omandab ka kooli kõige vanem õpilane, kes käib 80ndat eluaastat. Lumivalge habemega, alati töökas ja entusiastlik Mati Särglepp on kui elav näide sellest, et õppida pole kunagi hilja.

Väärt pakkumine
 Õpetaja Veelil on plaan, et kursusel oleks läbi kogu õppeperioodi nii-öelda oma laps ehk objekt, mille juures läbida õppeprotsessi algusest lõpuni, et õpe toimuks elulises olukorras.
 Selleks kutsub Andres Veel kohalikku kogukonda selliseid objekte välja pakkuma. See võib olla mõni hoonekompleks, aga ka eraldi mõni väiksem saun või ait. Veel on valmis oma õpilastega sellise objekti tasuta(!) korda tegema, omanikult ootavad nad vaid materjale.
 Ja kui leidub mõni eriti väärtuslik objekt, mille omanik ei suuda materjale hankida, on võimalik toetada ka materjalidega. Sel juhul tahaks nad omanikuga kokku leppida, et kordatehtud hoone jääks mingiks ajaks avalikku kasutusse st kohaliku kogukonna teenistusse. Näiteks antaks see mõne MTÜ või külaseltsi hoolde. Sel juhul võiks hoone omaniku, kohaliku seltsi ja ametikooli vahel sõlmida hoone avaliku kasutuse kohta kolmepoolse leppe.

Tegus õpetaja
 Ametikooli arendusjuht Signe Leidt kiidab, et uus õpetaja on väga tegus – alles tuli tööle ja juba lõi korra majja ühes vanas angaaris, kus nüüd on avar töökoda. Nimelt avastas Veel, et mõisahoones asuvad keldriruumid olid väikesed ja kehva ventilatsiooniga ega sobinud ehitiste restaureerimiseks. “Ma teadsin, et see angaar seal on, aga keegi ei teadnud, mis seal sees on ja mille jaoks see seal on,” räägib Andres ja naerab.

 Asja mindi uurima ja angaar osutus väga sobivaks õppekohaks. “Saame seal mõned väiksemad aidad-saunad, mida vaja restaureerida, isegi lahti võtta,” selgitab õppejõud.
 Ühtlasi tähendab see, et pole vaja õpilastega sõita “saare teise otsa objektile”, vaid objekti võib tuua Suuremõisa kohale ja siin korda teha. Angaaris saab ehitise lahti võtta, mõõdistada, kaardistada ja uuesti kokku panna ning seda ka sügisel ja talvel, st igasuguse ilmaga.

Meeldiv õhkkond
 Andres Veel ütleb, et ta on kooliperre hästi vastu võetud: “Saame omavahel väga hästi läbi ja koolis on väga meeldiv õhkkond.”
Sama kinnitab ka restaureerimisõpetaja Karin Kirtsi (34), kes küll saarelt mandrile kolis, kuid jätkab külalisõppejõuna. “Maalingute restaureerimine jäi pooleli ja on harukordne võimalus õpilastega koos sellist tööd teha,” ütleb Kirtsi, kes pikalt töötanud ka tehnikaülikooli õppejõuna.
 Tänu rahvusvahelisele koostööle käisid hiljuti lossi seinamaale restaureerimas õppejõud ja õpilased Tartu kõrgemast kunstikoolist, Eesti kunstiakadeemiast, Gotlandi ülikoolist ja Uppsala ülikoolist.
 Nüüd jätkavad samas ruumis tööd ametikooli esimese ja teise kursuse õpilased. “Fantastiline on see, et enamik neist hoiab skalpelli käes ja teeb sellist tööd esimest korda ning nad saavad suurepäraselt hakkama,” kiidab Kirtsi. “Meil on väga hea seltskond – õpilased on väga motiveeritud ja tahavad õppida, küsivad väga häid ja asjakohaseid küsimusi – nendega on rõõm koos töötada.”

Unikaalsed võimalused
 Restaureerimistöid on ka edaspidi kavas siduda ametikooli õppetööga ning unikaalseid võimalusi selleks pakub 18. sajandi teisel poolel ehitatud hoone küllaga. Nii on plaanis teha koostööd Vaike Vahteriga, kes lossi laemaale restaureerib. Ka ajalooliste tapeetidega saaks ehk koos midagi ette võtta.

 Karin Kirtsi vahendas kunsti­teadlase Hilkka Hiiopi sõnu, et kui selles ühesainsas ruumis, millest eespool juttu, teha kõik õigesti, kuluks selleks kümme aastat. “Maalingukihid on siin ju üle kahesaja aasta vanad – võtad ühe kihi välja, järgmine juba alt paistab, siin muudkui tahaks töötada ja töötada,” kirjeldab Kirtsi restauraatori unistust, mis ka tegelikkuses olemas.
 Paraku seab piirid õppekava, sest õpilased peavad kaheaastase õppetöö jooksul saama ülevaate ehitamisest, restaureerimisest ja muinsuskaitsest, pottsepa-, müürsepa- ja puusepatööst, oskama katust panna ja siseviimistlust teha, aga oskama ka joonestada ja teadma arhitektuuri ajalugu ning palju muudki.

Parim paik õppimiseks
 Arendusjuht Signe Leidt kinnitab, et tänu ametikooli õppehoones käivatele töödele ning väga headele õpetajatele on nende kool parim paik restauraatoriks õppijale. Nii julgustab ta selle eriala huvilisi järgmisel aastal koolitee jalge alla võtma.

 Ettevalmistamisel on ka uued õppekavad, jätkub rahvusvaheline koostöö Inglismaa partneriga ja Norrast on uus partner, Hå Gamle Prestegard. Tänavu kirjutati teadmiste-kogemuste vahetamise projekt programmile Erasmus+ just restaureerimise eriala õpilastele mõeldes ja see on juba viies kord, kui nad välispraktikale lähevad.

 Vestlused õpilastega on juba peetud. Kaks õnnelikku esimese kursuse õpilast, Juhan Heinma ja Madis Teller asuvad 19. oktoobril teele Norra, kus neid ootab restaureerimispraktika Obrestadi majaka juures. Lisaks on 2016. a kevadel võimalus veel kuuel restaureerimis­õpilasel sõita Inglismaale ja Norra. Koos oma õpilastega töötab ja juhendab mõlemas praktikakohas mõned päevad ka õpetaja Andres Veel.

Uued kavad
 Ametikoolis õpib sel aastal 140 õpilast, st sama palju kui mullu jaanuaris. “Kursuste täituvus oli tavaline ehkki on olnud ka paremaid aastaid,” ütleb Leidt. Tänavu jäi soovijate nappusel avamata vaid aedniku eriala, mis oli mõeldud põhikooli lõpetanud õpilastele. See aga ei tähenda, et see õppekava ära kaoks. “Kuna meil on nüüd uus direktor, kes ühtlasi on ka tulevase Hiiumaa riigigümnaasiumi direktor, on meil mõte, et kõik, kes soovivad saada ka keskharidust, saavad selle omandada riigigümnaasiumis.” Selleks tahetakse välja mõelda mudel, et õpilased saaks kutseõpet Suuremõisas ja gümnaasiumiaineid õpiks Kärdlas.

 Järgmisest aastast tahetakse õppimisvõimalust pakkuda turismiettevõtjatele – koostöös MTÜga Arhipelaag on ettevalmistamisel ökoturismi õppekava.
“Uued juhid, direktor Ivo Eesmaa ja õppedirektor Piret Hion, on hästi sisse elanud, neil on värsked ideed, õhkkond on koolis väga hea – kõik on väga positiivne,” kiidab Leidt.

Veel üks “maasikas”
Andres Veel lisab ühe “maasika” veel – ametikooli on õpetama tulemas Eesti absoluutsed tipptegijad, kes varem pole ametikooliga seotud olnud. Näiteks vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi, ehitusfüüsik Ants Viilup ja oma valmisolekut õpetajatööks on kinnitanud mitmed restaureerimisala tipud.

 Karin Kirtsi naljatab seda loetelu kuuldes, et tahaks ise ametikooli õpilaseks hakata kui sellised korüfeed tulemas. Ta lisab, et paljudes kutsekoolides restaureerimiserialasid ei õpetata, pigem pannakse neid järjest kinni. “Sellisel tasemel nagu meie koolis, et oleme objektidel kohapeal ja restaureerime kõrgel tasemel, mujal polegi,” kiidab Kirtsi.
 Ta kinnitab, et ametikoolis on toimunud suured muutused ja ainult positiivses suunas.
 Hiiumaa ametikool on algatanud ka restauraatori kutsekvalifikatsiooni raamistiku väljatöötamise ning on kaasanud sellesse protsessi märkimisväärse hulga huvitatud osapooli nii riigiametite kui seltside ja, mis põhiline, ettevõtjate näol. See saab olema lähitulevikus alus uue ja veelgi parema õppekava väljatöötamisel.