Kirikuteated
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Hiiumaal
Pühapäeval 17. Märts, Andeksandmise, piimast loobumise pühapäev. Suure paastu algus.
Kell 10:00 LITURGIA Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus.
Peale liturgiat ühine söömaeg ja vestlusring paastust ja palvest ning andeksandmisest.
NB! Igal teenistusel on käimas kirikubuss
Kirikubuss Kuristesse väljub Kärdla Pritsumaja parklast kell 9:00 ja Käina Konsumi parklast kell 09.30. Peale teenistust sõidab buss sama marsruuti mööda tagasi. Info Anna Mišinalt 56606349
KONTAKT:
EAÕK Hiiumaa koguduste preester Aabraham
Telefon +372 5090251
e-post: Aabraham@eoc.ee
Kell 10:00 LITURGIA Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus.
Peale liturgiat ühine söömaeg ja vestlusring paastust ja palvest ning andeksandmisest.
NB! Igal teenistusel on käimas kirikubuss
Kirikubuss Kuristesse väljub Kärdla Pritsumaja parklast kell 9:00 ja Käina Konsumi parklast kell 09.30. Peale teenistust sõidab buss sama marsruuti mööda tagasi. Info Anna Mišinalt 56606349
KONTAKT:
EAÕK Hiiumaa koguduste preester Aabraham
Telefon +372 5090251
e-post: Aabraham@eoc.ee
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Hiiumaal
Laupäeval 2. VEEBRUARIL, Kell 10:00 LITURGIA, Jeesuse Kristuse templisseviimise püha, Malvaste Prohvet Eelija Kabelis.
NB! Käimas on kirikubuss väljumisega:
Nurste kauplus kell 8:30 - Kuriste Haridusseltsi maja kell 8:45 - Ühtri 9:00 - Käina Konsumi parkla kell 09.15 - Kärdla Pritsumaja parkla kell 9:40 - Malvaste kabelPeale teenistust sõidab buss sama marsruuti mööda tagasi.
NB! Käimas on kirikubuss väljumisega:
Nurste kauplus kell 8:30 - Kuriste Haridusseltsi maja kell 8:45 - Ühtri 9:00 - Käina Konsumi parkla kell 09.15 - Kärdla Pritsumaja parkla kell 9:40 - Malvaste kabelPeale teenistust sõidab buss sama marsruuti mööda tagasi.
EESTI APOSTLIK-ÕIGEUSU KIRIK HIIUMAAL
Pühapäeval 6. JAANUAR
Kristuse ristimise ehk jumalailmumise püha. Kell 10:00 LITURGIA ja SUUR VEEPÜHITSUS Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus
Laupäeval 02. VEEBRUAR
Jeesuse Kristuse vastuvõtmise, templisseviimise püha.Kell 10:00 LITURGIA Malvaste Prohvet Eelija Kabelis.
Pühapäeval 17. MÄRTS
Andeksandmise, piimast loobumise pühapäev. Suure paastu algus.Kell 10:00 LITURGIA Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus
NB! Igal teenistusel on käimas kirikubuss Kirikubuss Kuristesse väljub Kärdla Pritsumaja parklast kell 9:00 ja Käina Konsumi parklast kell 09.30.
Peale teenistust sõidab buss sama marsruuti mööda tagasi.
Info Anna Mišinalt 56606349
KONTAKT:EAÕK Hiiumaa koguduste preester AabrahamTelefon +372 5090251e-post Aabraham@eoc.ee
Kristuse ristimise ehk jumalailmumise püha. Kell 10:00 LITURGIA ja SUUR VEEPÜHITSUS Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus
Laupäeval 02. VEEBRUAR
Jeesuse Kristuse vastuvõtmise, templisseviimise püha.Kell 10:00 LITURGIA Malvaste Prohvet Eelija Kabelis.
Pühapäeval 17. MÄRTS
Andeksandmise, piimast loobumise pühapäev. Suure paastu algus.Kell 10:00 LITURGIA Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus
NB! Igal teenistusel on käimas kirikubuss Kirikubuss Kuristesse väljub Kärdla Pritsumaja parklast kell 9:00 ja Käina Konsumi parklast kell 09.30.
Peale teenistust sõidab buss sama marsruuti mööda tagasi.
Info Anna Mišinalt 56606349
KONTAKT:EAÕK Hiiumaa koguduste preester AabrahamTelefon +372 5090251e-post Aabraham@eoc.ee
Veeristsepüha
Möödas on nii rahvakalendri kui ka kristliku maailma ühed suuremad – Meie Issanda Jeesuse Kristuse sündimise pühad või rahvakeeles Jõulupühad. Jõulupüha - Kristuse sündimise püha teenistused olid pühendatud Kristuse sündimisele Petlemmas, Issanda Ingli kuulutusele, taevaste vägede kiitusele ja karjaste rõõmule kuid ka Hommikumaa tarkade saabumisele (Mt 2.1-12). Katoliku ja Luteri ja Anglikaani kirikutes tähistatakse tarkade saabumist 6. jaanuaril. Sealt ka kolmekuningapäev - kolmekuningapüha nimetus. Õigeusukirik tähistab samal 6 jaanuari päeval Issanda ristimise ehk Jumala ilmumise püha või ka Jordanipüha. Sellel pühal toimub ka suur veepühitsus siit ka Veeristsepüha nimetus.
Kreeka keeles kutsutakse Issanda ristimise püha epifaania’ks ehk ilmumiseks ja ka teofaania’ks ehk Jumala ilmumiseks. Issanda ristimise püha on laiahaardeline ja sügav. Selle mõistmine, nii palju kui võimalik, on oluline ristiusu põhialuste mõistmiseks.
Kristuse ristimise püha oluline teema on Kolmainu Jumala ilmumine: Jumal Isa tunnistas Jeesuse oma pojaks ja Püha Vaimu nähti tuvikesena laskuvat Isalt Pojale (Jh1:29-34).
Samal ajal räägib Issanda ristimise püha Kristuse maapealse kuulutustöö algust, millega ta tuli maailma valgustama (Mt 3:16-17). Jordanipüha Liturgial laulame: „Oh Kristus Jumal, kes Sa oled ilmunud maailma valgustama, au olgu Sulle!“
Valguse püha nime all tunti seda püha esimestel sajanditel ja sellel päeval toimus rohke inimeste ristimine. Paratamatult kerkib küsimus: miks toimub Kristuse ristimine? Inimese ristimine on arusaadav: inimene sünnib patus ja läheb ristimisvette patusena. Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel, läbi müsteeriumi, sureb inimene lihalikuks patueluks ja sünnib uuesti Pühas Vaimus kristlikuks eluks.
Aga Kristus kes oli patuta? Sellele vastab kaanoni tekst, mida Liturgial laulame: „Kuigi Jumal ei vajanud ristimist, siiski laskis Ta end Jordanis ristida patuste inimeste pärast.“ Kristus olles tõeline Jumal võttis endale inimese kuju, et saada tõeliseks inimeseks, et saada osa meie elust, et saada kiusatud nagu meiegi, selleks, et ka meie saaksime osa tema elust. Kristuse ristimine tähendab kogu inimkonna ristimist. Kristuse ristimisel on lisaks veel kosmiline tähendus. Kristus ei kaasanud endaga ristimisele Jordanis mitte ainult inimese vaid ta pühitses ka Jordani vee, kaasates pühitsusse kogu loodu selleks, et inimene koos kogu looduga saaks rikkumatuks ja pühaks.
Vesi on energia kandja ja inimene on Jumala kaastööline tema hea majapidaja. See on ka põhjus, miks me võtame Jordanipühal pühitsetut vett oma kodudesse. Seda suurt veepühitsust Issanda ristimise päeval pühitsetakse üks kord aastas. Sellel pühal pühitsetud vesi kannab endas Jumala, meile lõpuni hoomamata, Suurt Väge.
Suure veepühitsuse oluline moment on see, kui preester kastab risti kolm korda vette, meenutamaks Kristuse ja iga kristlase kolmekordset kastmist ristimisel. Siinjuures on väga tähtis rõhutada, et veepühitsus ei teostu mitte preestri ega kaaspalvetajate maagilise tegevuse läbi, vaid nende palvete peale kordab Kristus ise seda pühitsust, mille ta esimest korda andis Jordani veele oma ristimisel. Täpselt sama moodi nagu Jumal pühitses inimese ja kogu loodu pühitsemiseks Jordani vee, pühitseb Jumal ka Suurel Veepühitsusel meie poolt tema ette toodud vee, nii meie kui ka kogu loodu pühitsemiseks. Seepärast saage julgelt osa sellest Suurest Veepühitsusest ja võtke seda pühitsetud vett kaasa nii enda kui ka oma lähedaste tarbeks ja kodude pühitsemiseks.
EAÕK Hiiumaa koguduste preester Aabraham
Kreeka keeles kutsutakse Issanda ristimise püha epifaania’ks ehk ilmumiseks ja ka teofaania’ks ehk Jumala ilmumiseks. Issanda ristimise püha on laiahaardeline ja sügav. Selle mõistmine, nii palju kui võimalik, on oluline ristiusu põhialuste mõistmiseks.
Kristuse ristimise püha oluline teema on Kolmainu Jumala ilmumine: Jumal Isa tunnistas Jeesuse oma pojaks ja Püha Vaimu nähti tuvikesena laskuvat Isalt Pojale (Jh1:29-34).
Samal ajal räägib Issanda ristimise püha Kristuse maapealse kuulutustöö algust, millega ta tuli maailma valgustama (Mt 3:16-17). Jordanipüha Liturgial laulame: „Oh Kristus Jumal, kes Sa oled ilmunud maailma valgustama, au olgu Sulle!“
Valguse püha nime all tunti seda püha esimestel sajanditel ja sellel päeval toimus rohke inimeste ristimine. Paratamatult kerkib küsimus: miks toimub Kristuse ristimine? Inimese ristimine on arusaadav: inimene sünnib patus ja läheb ristimisvette patusena. Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel, läbi müsteeriumi, sureb inimene lihalikuks patueluks ja sünnib uuesti Pühas Vaimus kristlikuks eluks.
Aga Kristus kes oli patuta? Sellele vastab kaanoni tekst, mida Liturgial laulame: „Kuigi Jumal ei vajanud ristimist, siiski laskis Ta end Jordanis ristida patuste inimeste pärast.“ Kristus olles tõeline Jumal võttis endale inimese kuju, et saada tõeliseks inimeseks, et saada osa meie elust, et saada kiusatud nagu meiegi, selleks, et ka meie saaksime osa tema elust. Kristuse ristimine tähendab kogu inimkonna ristimist. Kristuse ristimisel on lisaks veel kosmiline tähendus. Kristus ei kaasanud endaga ristimisele Jordanis mitte ainult inimese vaid ta pühitses ka Jordani vee, kaasates pühitsusse kogu loodu selleks, et inimene koos kogu looduga saaks rikkumatuks ja pühaks.
Vesi on energia kandja ja inimene on Jumala kaastööline tema hea majapidaja. See on ka põhjus, miks me võtame Jordanipühal pühitsetut vett oma kodudesse. Seda suurt veepühitsust Issanda ristimise päeval pühitsetakse üks kord aastas. Sellel pühal pühitsetud vesi kannab endas Jumala, meile lõpuni hoomamata, Suurt Väge.
Suure veepühitsuse oluline moment on see, kui preester kastab risti kolm korda vette, meenutamaks Kristuse ja iga kristlase kolmekordset kastmist ristimisel. Siinjuures on väga tähtis rõhutada, et veepühitsus ei teostu mitte preestri ega kaaspalvetajate maagilise tegevuse läbi, vaid nende palvete peale kordab Kristus ise seda pühitsust, mille ta esimest korda andis Jordani veele oma ristimisel. Täpselt sama moodi nagu Jumal pühitses inimese ja kogu loodu pühitsemiseks Jordani vee, pühitseb Jumal ka Suurel Veepühitsusel meie poolt tema ette toodud vee, nii meie kui ka kogu loodu pühitsemiseks. Seepärast saage julgelt osa sellest Suurest Veepühitsusest ja võtke seda pühitsetud vett kaasa nii enda kui ka oma lähedaste tarbeks ja kodude pühitsemiseks.
EAÕK Hiiumaa koguduste preester Aabraham
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik HIIUMAAL
TEENISTUSED
Pühapäev 16. detsembril algusega kell 10:00 Liturgia Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus Pühade esivanemate pühapäev.
JÕULUKONTSERT
Pühapäeval 16. detsembril kell 16:00 esineb Käina segakoor Hiiula Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus. Koori juhatab Sirje Lillo.
Jõululaupäev 24. detsembril algusega kell 13:00 KRISTUSE SÜNDIMISE PÜHA Suur Õhtuteenistus ja Püha Liturgia Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus.
Pühapäev 16. detsembril algusega kell 10:00 Liturgia Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus Pühade esivanemate pühapäev.
JÕULUKONTSERT
Pühapäeval 16. detsembril kell 16:00 esineb Käina segakoor Hiiula Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus. Koori juhatab Sirje Lillo.
Jõululaupäev 24. detsembril algusega kell 13:00 KRISTUSE SÜNDIMISE PÜHA Suur Õhtuteenistus ja Püha Liturgia Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus.
Jõulupüha mõtisklus
Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendri pühad tänapäeval.
Jõuludest hakkavad päevad pikemaks muutuma ja valgus hakkab võitu saama pimeduse üle. Jõuludest saab alguse kevade ja kogu loodu ärkamise ootus.
Kristlastele on jõulud eelkõige Kristuse sündimisega seotud. Täpselt nii nagu looduses on jõulud valguse võit pimeduse üle on ka Kristuse sünd Valguse võit, mis taas avab oma algsest aust langenud inimesele tee Taevase Isa juurde.
Jõulupüha teenistuste tekstid kasutavad kõiki neid jõuludega seotud elemente nagu mähkmed ja sõim, härg ja eesel, karjased ja lambad, sest just inimesele lõpuni mõistmatus paradoksis on sündinud meile väike lapsuke – igavene Jumal.
Selles imes peitub Kristuse sündimise püha ülim ja oluline tähendus: Jumal sündis inimesest, saades tõeliseks Inimeseks, samas jäädes tõeliseks Jumalaks, lebas sõimes ja elas meie keskel selleks, et saada osa meie elust, et meiegi saaksime osa tema elust. Läbi selle ime andis Jumal meile tee ja lootuse igavesele elule Jumalas.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Hiiumaa koguduste preester Aabraham
Jõuludest hakkavad päevad pikemaks muutuma ja valgus hakkab võitu saama pimeduse üle. Jõuludest saab alguse kevade ja kogu loodu ärkamise ootus.
Kristlastele on jõulud eelkõige Kristuse sündimisega seotud. Täpselt nii nagu looduses on jõulud valguse võit pimeduse üle on ka Kristuse sünd Valguse võit, mis taas avab oma algsest aust langenud inimesele tee Taevase Isa juurde.
Jõulupüha teenistuste tekstid kasutavad kõiki neid jõuludega seotud elemente nagu mähkmed ja sõim, härg ja eesel, karjased ja lambad, sest just inimesele lõpuni mõistmatus paradoksis on sündinud meile väike lapsuke – igavene Jumal.
Selles imes peitub Kristuse sündimise püha ülim ja oluline tähendus: Jumal sündis inimesest, saades tõeliseks Inimeseks, samas jäädes tõeliseks Jumalaks, lebas sõimes ja elas meie keskel selleks, et saada osa meie elust, et meiegi saaksime osa tema elust. Läbi selle ime andis Jumal meile tee ja lootuse igavesele elule Jumalas.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Hiiumaa koguduste preester Aabraham
Mõtisklus hingepalvest
Surm on inimese hinge ja keha brutaalne lahutamine. See on midagi väga jõhkrat ja ebaloomulikku. Surm ilmub inimese ellu peale Aadama pattu langemist, peale inimese eemaldumist oma Jumalast – oma Loojast, peale inimese ajalikuks saamist.
Kuid surmale saab vaadata ka teist moodi. Jumal on armastanud ja armastab inimest niivõrd, et ta ei jäta meid iialgi maha. Ta on andnud meile oma ainusündinud Poja, meie Issanda Jeesuse Kristuse, kes taasühendab langenud inimese tema Loojaga. Kristus ütleb: Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu (Jh 5:24). Inimese ajalik elu on otsekui ettevalmistus. Ettevalmistus kohtumiseks igavese eluga, tõelise eluga, eluga, millest räägib Kristus. Kuid elu ei ole igavene iseenesest. Elu on igavene ainult Jumala Armus, temaga osaduses elamises.
Me teame väga vähe elust peale surma. Igasugustesse lugudesse surmjärgsest elust tuleb suhtuda äärmise ettevaatusega. Kui õige on üldse inimese elu jagada praeguseks ja surmajärgseks eluks?
Kristus ütles kord saduseridele: „Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal." (Mt 22:32)
Kristus ütleb, et tema on ka nende Jumal, kes on siit elust juba lahkunud. Jumal ei lahuta meid elavateks ja surnuteks. Tema jaoks oleme me kõik olemas. Jumala jaoks oleme me kõik elavad. Jumal ei ole surnute Jumal vaid elavate Jumal.
Läbi palve astume me dialoogi Jumalaga. Läbi hingepalve palume me Jumalalt, et ta mõtleks nende peale, kes enne meid siit elust on lahkunud: meie isade ja emade, õdede ja vendade ja lapsukeste peale – kõigi peale kelle me oma palves Jumala ette viime. Tema teab meie igaühe hingesügavust, Tema teab kuidas aidata nii meid kui ka neid, kes enne meid siit elust on lahkunud.
Hingepalved õigeusukiriku surnuaedades Hiiumaal:
Laupäeval, 16. juunil algusega kell 13:00 Hingepalve Kuriste surnuaias
Pühapäeval, 17. juunil algusega kell 12:00 Hingepalve Malvaste surnuaias
Reedel, 27. juulil algusega kell 17:00 Hingepalve Kuri surnuaias
Laupäeval 11. augustil algusega kell 13:00 Hingepalve Puski surnuaias
Laupäeval 11. augustil algusega kell 15:00 Hingepalve Kõpu surnuaias
Jumalateenistused õigeusu kirikutes Hiiumaal:
Pühapäeval 17. juunil algusega kell 10:00 Liturgia Malvaste prohvet Eelija kabelis
Laupäeval 21. juulil algusega kell 10:00 Liturgia ja templipüha Malvaste prohvet Eelija kabelis.
Laupäeval 28. juulil algusega kell 10:00 Liturgia Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus.
Pühapäeval 12. augustil algusega kell 10:00 Liturgia ja Puski päev Puski Kristuse Sündimise kiriku hoovis.
Laupäev 8. septembril algusega kell 10:00 Jumalasünnitaja sündimise püha Liturgia ja templipüha Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus. Teenib metropoliit Stefanus.
EAÕK Hiiumaa preester Aabraham
Telefon +372 5090251
e-post Aabraham@eoc.ee
Kuid surmale saab vaadata ka teist moodi. Jumal on armastanud ja armastab inimest niivõrd, et ta ei jäta meid iialgi maha. Ta on andnud meile oma ainusündinud Poja, meie Issanda Jeesuse Kristuse, kes taasühendab langenud inimese tema Loojaga. Kristus ütleb: Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu (Jh 5:24). Inimese ajalik elu on otsekui ettevalmistus. Ettevalmistus kohtumiseks igavese eluga, tõelise eluga, eluga, millest räägib Kristus. Kuid elu ei ole igavene iseenesest. Elu on igavene ainult Jumala Armus, temaga osaduses elamises.
Me teame väga vähe elust peale surma. Igasugustesse lugudesse surmjärgsest elust tuleb suhtuda äärmise ettevaatusega. Kui õige on üldse inimese elu jagada praeguseks ja surmajärgseks eluks?
Kristus ütles kord saduseridele: „Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal." (Mt 22:32)
Kristus ütleb, et tema on ka nende Jumal, kes on siit elust juba lahkunud. Jumal ei lahuta meid elavateks ja surnuteks. Tema jaoks oleme me kõik olemas. Jumala jaoks oleme me kõik elavad. Jumal ei ole surnute Jumal vaid elavate Jumal.
Läbi palve astume me dialoogi Jumalaga. Läbi hingepalve palume me Jumalalt, et ta mõtleks nende peale, kes enne meid siit elust on lahkunud: meie isade ja emade, õdede ja vendade ja lapsukeste peale – kõigi peale kelle me oma palves Jumala ette viime. Tema teab meie igaühe hingesügavust, Tema teab kuidas aidata nii meid kui ka neid, kes enne meid siit elust on lahkunud.
Hingepalved õigeusukiriku surnuaedades Hiiumaal:
Laupäeval, 16. juunil algusega kell 13:00 Hingepalve Kuriste surnuaias
Pühapäeval, 17. juunil algusega kell 12:00 Hingepalve Malvaste surnuaias
Reedel, 27. juulil algusega kell 17:00 Hingepalve Kuri surnuaias
Laupäeval 11. augustil algusega kell 13:00 Hingepalve Puski surnuaias
Laupäeval 11. augustil algusega kell 15:00 Hingepalve Kõpu surnuaias
Jumalateenistused õigeusu kirikutes Hiiumaal:
Pühapäeval 17. juunil algusega kell 10:00 Liturgia Malvaste prohvet Eelija kabelis
Laupäeval 21. juulil algusega kell 10:00 Liturgia ja templipüha Malvaste prohvet Eelija kabelis.
Laupäeval 28. juulil algusega kell 10:00 Liturgia Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus.
Pühapäeval 12. augustil algusega kell 10:00 Liturgia ja Puski päev Puski Kristuse Sündimise kiriku hoovis.
Laupäev 8. septembril algusega kell 10:00 Jumalasünnitaja sündimise püha Liturgia ja templipüha Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirikus. Teenib metropoliit Stefanus.
EAÕK Hiiumaa preester Aabraham
Telefon +372 5090251
e-post Aabraham@eoc.ee
Kirikud ja kogudused
