Hiiumaa kirjandusfestival

https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2022/06/Hiiumaa-Kirjandusfestival-2022.jpg
  • Hiiumaa esimene rahvusvaheline kirjandusfestival 1.-3. juuli 2022
    Kärdla sadama alal.

    Põhjamaade filmiprogramm 27. juuni- 30. juuni Kärdla kinos. Igal õhtul kell 18.00 üks lastefilm ja 20.00 üks gurmeefilm täiskasvanutele. Sissepääs tasuta.

    Kirjandusfestivalil osalevad kirjastused: Argo, Canopus, Ilmamaa, Päike ja Pilv, Petrone Print, Aadam ja Pojad, Eesti Raamat
    Ühtlasi osalevad: Rahvusraamatukogu, Hiiumaa raamatukogud, SA Hiiumaa Muuseumid, MTÜ Hiiumaa Öko

    Koostööpartnerid: Soome suursaatkond, Rootsi suursaatkond, Norra suursaatkond, Taani suursaatkond, Saksamaa suursaatkond, Goethe Instituut, Soome Instituut, Taani kultuuriinstituut, SA Hiiumaa Sadamad.

    Festivali moderaator: Kristjan Arunurm

    Sündmus on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu. 

  • Osalejate tutvustused

    Märt Treier on üks väheseid õnnelikke inimesi maailmas, kellele on läbi tema värvika elu lobisemise eest palka makstud. Pikki aastaid on ta töötanud menuka saatejuhi ja toimetajana erinevates TV- ja raadiojaamades, mistõttu on ta suurema osa oma teostest esitanud publikule suulises formaadis. Uudistetoimetajana omandatud laialdane eruditsioon ja rikkalik silmaring võimaldavad tal kõiketeadjana särada igas seltskonnas. Peensusteni kätteharjutatud oskus sekundi täpsusega saate formaati mahtuda teeb temast hinnatud õhtujuhi ja oodatud moderaatori erinevatel seminaridel ja arvamusfestivalidel. Nii pole üllatav, et Treier on raamatukaante vahele kogunud ka mõned kirjalikud tekstid, mis põhinevad tema oma elukogemusel ja kohtumisel erinevate inimestega, keda ta on oma pika karjääri jooksul intervjueerinud.

     

    Fred Jüssi kohta arvavad vanemad raadiokuulajad, et ta pole päris inimene, vaid hääl, mis oli raadioaparaadis enne neid ja jääb sinna alatiseks. Jüssi loodussaated koos salaja salvestatud konnakrooksude, männimetsa vaikuse ja sügiseste sookurgede kurbliku huikamisega olid osa mitme põlvkonna õhtutest. Tema saated ja heliplaadid kujundasid eestlaste maailmavaate keskkonnasõbralikuks, kodumaateadlikuks ja inimlikuks ammu enne kui tulid fosforiidivõitlus ja metsakoristustalgud. Või ehk seepärast tulidki. Lindudest, loodusest ja maailma mõttest on Jüssi kirjutanud mitu raamatut. Tema peamiseks õpetuseks aga jääb salapärane teadus, kuidas loominguliselt laiselda. Kes vaikselt kuulab, ehk isegi õpib ära.

     

    Paul-Eerik Rummost kui Tallinna Reaalkooli poisist ei saanud raketiteadlast, vaid luuletaja. Mõni õel matemaatik võiks öelda, et ta polnud mate-füssi jaoks piisavalt loominguline, kuid ühena 40 kirja autoritest julges Rummo unistada Eesti vabaks saamisest juba siis kui ülejäänud toidutalonge lugesid. „Viimse reliikvia“ laulutekstides kõlas Rummo usk ja veendumus ammu enne kui poliitikud isemajandavast Eestist unistama hakkasid. Poliitikuks ja ministriks sai ja jäi ta päris pikaks ajaks. Ja hiidlaseks. Raamatuid, luuletusi, filmilugusid, tõlkeid ja muid kirjanduslikke teoseid on ta loonud terve raamatukogu jagu. Eks ta räägib ise, mis neist kõige olulisem on.

     

    Piret Saluri on tõlkija selle sõna kõige paremas ja laiemas tähenduses. Pika ja põneva diplomaadikarjääri jooksul oli tal võimalus ja väljakutse tõlkida mitte ainult kirjanduslikke, ajakirjanduslikke ja päevapoliitilisi tekste, vaid ka presidente ja terveid riike. Läbi ajakirjanikutöö mitmetes ajakirjades ja Eesti Televisioonis kuulis ta paljude erinevate inimeste lugusid, mis lubasid tal hiljem Saarikoski, Waltari, Mäkelä ja paljude teiste klassikute raamatuid eesti keelde tõlkides sõnastada need nii, et lugejatele tundus, et need ongi eesti keeles kirjutatud raamatud. Hiiumaa kirjandusfestivalil jagab Saluri oma kogemust teistelegi, kes muretsevad, et tõlkes midagi kaduma ei läheks.

     

    Tõnu Õnnepalu on hariduselt bioloog ja keskkonnakaitsja ning tänu tundlikule ühiskondlikule närvile võinuks temast saada Eesti keskkonnaaktivistide esimene ökopunkar ja maailmaparandaja, umbes nagu soomlaste Pentti Linkola. Kuid Õnnepalu on ka hiidlane ning kas just seetõttu või sellele vaatamata hakkas ta hoopis kirjanikuks, ajakirjanikuks, tõlkijaks ja filosoofiks. Et tema teoste loetelu on tavalugeja jaoks ületamatult pikk, on erinevate lugejate teadvuses ilmselt sadu ja tuhandeid erinevaid kujutlusi sellest, milline Õnnepalu siis ikka on. Üks ja ainus õige Õnnepalu on kirjandusfestivalil Kärdlas kuulajate ees ja kes küsida oskab, saab ka vastuse.

     

    Jaan Tootsen on eelkõige audio-videodokumentalist, kes on jäädvustanud paljude Eesti mõtlejate ja kultuuriinimeste lood. Vikerraadio „Ööülikooli“ saatesarja käivitajana tegi Tootsen Eesti loovinimestega sama, mida Fred Jüssi loomade-lindude ja loodushäältega – püüdis need hetked kinni ning andis ka paljudele teistele võimaluse neid kuulata ka aastaid pärast seda, kui mõtlejad-kõnelejad ise juba meie hulgast läinud on. Oma 10 dokumentaalfilmiga on ta jäädvustanud nii konkreetsete inimeste kui ajastu lugusid ning kord saavad neistki teostest autentsed ajalooallikad 21. sajandi alguse Eesti kohta. Kogemus paljude põnevate saadete ja filmide toimetajana on andnud talle teadmistepagasi, millega ta võiks ühtviisi edukalt intervjueerida nii Elvist kui ÜRO peasekretäri ning tõenäoliselt suudab ainsa targana ka saja lolli kõikidele küsimustele mõne sobiva tsitaadiga vastata.

     

    Joonas Sildre raamatuillustratsioonid on nii kõnekad, et mõne vähemvõimeka autori teose teksti võiks tema illustratsioonide juurest ka ära jätta – lugu saab koomiksina kohe parem. Et tegemist on tõsise loojaga, kinnitab tema välja mõeldud ja teostatud graafiline romaan „Kahe heli vahel“, mis räägib ühest tänapäeva tuntumast eestlasest maailmas – Arvo Pärdist. Karikaturistina on tal oma selge arusaam maailma asjadest, mida ta suudab ka läbi visualiseeritud huumoripeegli väljendada. Hiiumaa kirjandusfestivalil õpetab Sildre Kärdla sadama sauna eestoas, kuidas oma ideest niisugune koomiks joonistada-kirjutada, et autori algne mõte ka lugejateni vaimukalt kohale jõuaks.

     

    Kristiina Hellström võiks maastikuarhitektina jutlustada õueomanikele kunstipäraste tehismaastike ja efektiivsete robotniidukite eelistest, kuid tema soovitab aia elurikkaks jätta ning kujundada oma õuest, aiast, krundist või kogu kinnistust looduspark ilma ühtki täiendavat puud istutamata. Hiiumaa ametikoolis veab Hellström Maastikulabori nimelist loengusarja ning seminari „Koht ja Paik“ alateema „Kultuur ja maastik“, milles ta autorina osales, on jõudnud ka kogumikuna kaante vahele. Hiiumaa kirjandusfestivalil osaleb Hellström vestlusringis koos Fred Jüssi ja Jaan Tootseniga.

     

    Mari Klein on tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik, kellel on maailma asjadest ka oma kindel arvamus. Klein ei ole piirdunud ainult teiste autorite tekstide lugejani toomisega, vaid kirjutanud ühiskonnas kirgi kütvatel teemadel ka ise teravaid ning vaimukalt sõnastatud arvamusartikleid. Kleinist saanud hinnatud arvamusliider, kelle lugusid oodatakse, austatakse ja kardetakse.

     

     

     

    Anatoli Ljutjuk on mitmekülgselt silmapaistev kultuuritegelane. Ta on Ukraina kultuurikeskuse juhataja, Ukraina Kreekakatoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Koguduse asutaja Tallinnas, muinsuskaitsja ja kunstnik. Hiiumaa kirjandusfestivalil on ta lubanud näidata ja selgitada, kuidas olulisi mõtteid ja tekste kauni kalligraafilise kirjaga väärtustada, kuid kindlasti vastab ta ka küsimustele maailma asjadest laiemalt.

     

     

     

    Tatjana Jakovleva on Tallinna kalligraafia kooli vanemõpetaja ning tegutseb ka Ukraina kultuurikeskuses. Jakovleva jagab oma oskusi ja nõuandeid kaunilt kirjutamiseks Hiiumaa kirjandusfestivali Kärdla sadama sauna eesruumis toimuvas töötoas.

     

     

     

     

    Reet Kokovkin on tulihingeline Hiiumaal ja teistel saartel elu edenemise eest seisja ning on vedanud eest nii lühi-kui pikaajalisi protsesse ning erinevaid organisatsioone nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Reet on ka Hiiumaad tutvustava koguteose ning Hiiumaa kirjandusloo kokkupanemise tuumikrühma MTÜ Hiiumaa Teabekapital liige. Reeta ennast on raske kirjeldada väheste sõnadega, aga tema sõnu on väga hea kuulata. Hiiumaa Kirjandusfestivalil avab ta meile ukse Hiiumaaga seotud kirjanduse maailma.

  • Reede, 1. JUULI

    Raamatutelk
    12.00 – 17.00 kirjastused, saatkonnad ja kultuuriinstituudid, Rahvusraamatukogu, Hiiumaa raamatukogud, näitused, raamatute müük

    Pealava

    12.00 Kirjandusfestivali avamine
    13.00 Hiiumaaga seotud kirjandusest
    14.00 Vestlusring ja kohtumine: Märt Treier ja Mari Klein
    16.00 Vestlusring ja kohtumine: Paul-Eerik Rummo ja Joonas Hellerma
    17.30 Muusikaline särin: Karmen Telvik
    19.00 Vaba lava – võimalus lugeda lemmikluuletusi ja lemmikproosat
    21.00 Vestlusring ja kohtumine: Jaan Tootsen ja Tõnu Õnnepalu
    23.00 Öökino õues MUUDATUS: Öökino toimub Kärdla kinosaalis! Film “Elvis”, pileti 5/6€

    Kärdla Yachts Service Elling
    19.00  “….ja Margus Nõukogude Armeest” (tasuline, piletid Piletilevist)

    Kirjandussutsakad merele (mereline kohting kirjandusega) halulaevaga Hiiu Ingel
    kell: 13.00, 15.00, 17.00, 19.00
    Pardale mahub korraga 12 reisijat. Pilet 20 eur.

    Lasteprogramm koostöös Lastekirjanduskeskusega:
    12.00  – Liis Sein ja Ulla Saar
    13.00 – Tähekese ja Hea lapse lood ja mängud
    14.00 – Viive Noor
    15.00 – Kristiina Kass

    Lasteprogramm koostöös Soome instituudiga:
    16. 00 Muumide töötuba – Frida Ahonen

    Kärdla sadamas avatud lugemisala

    17.00 Reigi pastoraadis näituse Genius Loci avamine
    19.00 Suuremõisa lossis lugude õhtu – Helgi Põllo, Andres Adamson, Alo Särg

  • Laupäev, 2. JUULI

    Kell 4.10 Päikesetõusu tervitus Kärdla sadamas. Ave Alavainu luuletused.

    11.00, 13.00, 15.00, 17.00, 19.00 Kirjandussutsakad merele
    Pardale mahub korraga 12 reisijat. Pilet 20 eur.

    10.00, 12.00 Hülgevaatlusreisid
    Hind täiskasvanutele 30 €  /  lastele kuni 12 a. 20 € 

    Raamatutelk
    10.00 -17.00 Kirjastused, saatkonnad ja kultuuriinstituudid, Hiiumaa raamatukogud, Hiiumaa Muuseum, näitused, raamatute müük

    Pealava
    11.00 – Hiiumaa kirjandus: Jegard Kõmmus “Hiiumaa Meremees jutustab” II osa raamatu esitlus
    12.00 – Taani kirjandus: Eva Velsker  ja Andres Adamson
    13.00 – Norra kirjandus: Øyvind Rangøy ja Piret Marvet
    14.00 – Rootsi kirjandus: Carina Adolfsson
    15.00 – Soome kirjandus: Ville Hytönen, vestleb Heidi Iivari
    16.30 – 17.15 Andres Adamson „Nõia nimi olnud Mats“ raamatu esitlus, vestleb Piret Saluri

    Sadama sauna eesruum: töötoad-vestlused
    11.00 – 12.45 kuidas kaunilt kirjutada? –Tatjana Jakovleva ja Anatoli Ljutjuk (Ukraina Kultuurikeskus, Tallinna Kalligraafia Kool)

    13.00 – 14.45 kuidas kirjutada koomiksit? – Joonas Sildre
    15.00 – 15.45 kuidas tõlkida raamatut? – Piret Saluri
    16.00 – 16.45  kuidas kirjutada oma elu raamatut?– Jaan Tootsen
    17.00 – 18.00 kuidas kirjutada kahes keeles? – Heidi Iivari (Soome) ja Øyvind Rangøy (Norra)

    Baabade kohvik, Vabrikuväljakul
    16.00  – Siiri Julge “Igatsus” (kirjastus Eesti Raamat)

    Yachts Service Elling:
    19.00 Etendus  “…ja Margus Nõukogude Armeest” (tasuline, piletid Piletilevist)

    Kärdla sadamas avatud lugemisala

    Suuremõisa lossis eriprogramm ja lasteprogramm
    Reigi pastoraadis avatud näitus Genius Loci

  • Pühapäev, 3. JUULI

    11.00, 13.00, 15.00, 17.00, 19.00 Kirjandussutsakad merele
    Pardale mahub korraga 12 reisijat. Pilet 20 eur.

    10.00, 12.00 Hülgevaatlusreisid
    Hind täiskasvanutele 30 €  /  lastele kuni 12 a. 20 € 

    Kuursaal:
    11.00 Pannkoogipühapäev

    Pealava: 
    12.00 Keskpäevane mõtisklus: Fred Jüssi, Kristiina Hellström, Jaan Tootsen
    14.00 Kogupere viktoriin
    15.00 Muusikaline särin: Karmen Telvik

    Kärdla kino:
    16.00 Pimedate ööde filmfestival GP film “Armas Thomas” /Saksamaa

    Yachts Service Elling:
    Kell 19 “…ja Margus Nõukogude Armeest” (tasuline, piletid Piletilevist)

  • Kirjandussutsakad merele

    Meresutsakas tähistab mereinimeste jaoks väga eripäraseid asju. Kes püüab kala, kes vaatleb hülgeid, kes kihutab purjelauaga lainetel. Hiiumaa kirjandusfestivalil tähendavad need sutsakad võimalust uue loomingulise sädeme või kirjanduse (taas)nautimise impulsi tekkeks. Raamatute lugemine laevalael purjede all või ka südamena tuksuva tugeva mootori saatel liidab hetkelise emotsiooni ja kirjandusliku teksti elamuseks, mis võib muuta elu. Lubatud ja isegi väga soovitatav on ka nende sutsakate käigus uut omaenese teksti luua ja ette kanda. Pühendus Neptunile parandab asja, aga ei ole kohustuslik.

     

    Reede, 1. JUULI

    13.00 – Lugusid jutustab ja luuletusi loeb Mattias Hiiumaal
    15.00 – Lugusid jutustab ja luuletusi loeb Mattias Hiiumaal
    17.00 – Lugusid jutustab ja luuletusi loeb Mattias Hiiumaal
    19.00 – Reis on broneeritud!

    Laupäev, 2. JUULI

    11.00 – Lugusid jutustab ja luuletusi loeb Mattias Hiiumaal
    13.00 – Jegard Kõmmus „Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941.“.
    Tegu on 2015 Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuses ilmunud raamatuga, mis räägib tõestisündinud loo seikluslikust laevameeskonna päästmisest Sõrul 1941 jaanuaris. Raamatut loeb ette Janno Elmi. Meeleolu loob Kaupo Tartu lõõtspilliga.
    15.00 – Lugusid jutustab ja luuletusi loeb Mattias Hiiumaal
    17.00 – Lugusid jutustab ja luuletusi loeb Mattias Hiiumaal
    19.00 – Lugusid jutustab ja luuletusi loeb Mattias Hiiumaal

    Pühapäev, 3. JUULI

    11.00 – Hiiumaa kirjanduse ja luule lugemine
    13.00 – Hiiumaa kirjanduse ja luule lugemine
    15.00 – Lugusid jutustab ja luuletusi loeb Mattias Hiiumaal
    17.00 – Lugusid jutustab ja luuletusi loeb Mattias Hiiumaal
    19.00 – Lugusid jutustab ja luuletusi loeb Mattias Hiiumaal

    Purjelaev “Hiiuingel” pardale mahub korraga kuni 12 reisijat. Pileteid hinnaga 20 € saab soetada kuni neljapäevani Hiiumaa turismiinfopunktist ning alates reedest festivalilt kohapealt. Maksmine sularahas. Koha purjelaeval saad broneerida ka saates kirja hiiumaa@visitestonia.com.

  • Alates esmaspäevast, 27. juunist on kõik filmisõbrad oodatud Kärdla kinosaalis osa saama Hiiumaa kirjandusfestivali filmiprogrammist. Esmalt Põhjamaadele keskenduv filmiprogramm päädib pühapäeval, 3. juulil Saksamaa filmiga „Armas Thomas“, mis mullusel Pimedate Ööde Filmifestivalil võitis Grand Prix.

    Esmaspäevast neljapäevani toimub igal õhtul Kärdla kinosaalis kaks linastust, millest esimene kogupere ja teine filmigurmaanidele. Kõikidele seanssidele on sissepääs tasuta!

    NB! 1. juulil toimub ka Öökino: film “Elvis”, pilet 5/6€.

    Filmiprogramm:
    27. juuni, esmaspäev: ROOTSI
    18:00 “Emily ja kadunud maagia”
    20:00 “Täiuslik patsient”
    28. juuni, teisipäev: NORRA
    18:00 “Tottori. Suvi, mil olime üksi”
    20:00 “Kui me hobusevargil käisime”
    29. juuni, kolmapäev: TAANI
    18:00 “Lapseröövlid”
    20:00 “Leping”
    30. juuni, neljapäev: SOOME
    18:00 “Rohututt, Viltsuss ja Rubensi vennad”
    20:00 “Helene”
    03. juuli, pühapäev: SAKSAMAA
    16:00 “Armas Thomas” (PÖFF 2021 Grand Prix)
  • Kirjandusfestivali korraldab Hiiumaa turismiklaster koostöös Kärdla raamatukoguga ja Hiiumaa vallaga.

    Koostööpartnerid: Soome suursaatkond, Rootsi suursaatkond, Norra suursaatkond, Taani suursaatkond, Saksamaa suursaatkond, Goethe kultuuriinstituut, Soome Instituut, Taani kultuuriinstituut, SA Hiiumaa Sadamad.

    Hiiumaa turismiklaster ühendab Hiiumaa turismiasjalisi ühiste eesmärkide saavutamisel ning kompetentsi ja ressursside tõhusal kasutamisel. Hiiumaa turismiklaster loodi 2021. aastal ja hetkel kuulub klastrisse enam kui 30 liiget, sh Hiiumaa vald toetajaliikmena.

    Hiiumaa turismiklastri tegevusi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu.

    Lisainfo:
    Kristel Üksvärav
    5156329
    kristel.uksvarav@hiiumaa.ee